ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks ({{commentsTotal}})

Kaamerad
Kaamerad Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

Teistkordselt toimuva konkursi eesmärk on luua laiale vaatajaskonnale mõeldud dokumentaalfilmid, mis portreteerivad Eesti silmapaistvaid kultuuriloojaid, teadlasi, sportlasi, ühiskonnaelu mõtestajad. Projekt soovib väärtustada eelkõige neid, kelle looming või tegevus on jätnud Eesti ühiskonda tunnetatava jälje ning kelle saavutusi omas valdkonnas võib lugeda märgilisteks. Film võib kirjeldada peategelase eluloo tähtsamaid sündmusi ning olla arhiivile ja intervjuudele toetuv, kuid oodatud on ka mängulisemad vormilahendused. Portreerida võib nii täies elujõus, juba tagasivaatavat kui ka lahkunud inimest.

ETV peatoimetaja Heidi Pruuli sõnul reageerisid filmitegijad möödunud aastal konkursi üleskutsele elavalt, pakkudes hindamiseks 26 eriilmelist ideed. Neist tootmistoe saanud kuus dokumentaalfilmi on praegu töös ja jõuavad ETV ekraanile 2018. aasta jooksul. "Häid ideid oli mullu rohkemgi kui sõelale mahtus, mistõttu tasub ka neil uuesti katsetada," lisas Pruuli.

Kandideerida võivad kõik Eestis asutatud juriidilised isikud, kelle põhitegevusala on filmide tootmine ning esitada tuleb järgnevad dokumendid:
- peategelase valik ning põhjendus (1 lk)
- režissööri suhe portreteeritavasse (1 lk)
- filmi teema, kontseptsioon ja visuaalne nägemus (1-2 lk)
- stsenaarne plaan ehk treatment (3-5 lk)
- tootmise eelarve
- režissööri ja produtsendi CV
- võimalik projekti loominguline meeskond (operaator, monteerija, helilooja, toimetaja jne)
- peategelase või tema esindaja kirjalik nõusolek filmis osalemiseks

Ideid hindab viieliikmeline žürii, mis koosneb ERR-i, EFI ja kultuurkapitali esindajatest ning kahest sõltumatust kultuurivaldkonna eksperdist. Hindamisel võetakse arvesse nii valmiva filmi ideed, sisu kui ka teostatavust. Žürii valib välja kuni viis ideed.

Dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Ühele filmile eraldatav toetus on kokku maksimaalselt 30 000 eurot.

Portreefilmi pikkus on 55 minutit ja tootmine toimub ajavahemikus jaanuar–detsember 2018. Uusi filme esitletakse esmalt kinos ning seejärel telelinastuvad need 2019. aasta jooksul ETV-s.

Ideede esitamise tähtaeg ja koht: 17. oktoober 2017, portreefilm[ät]err.ee

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



Ülev Aaloe (17.12.1944 - 23.07.2017)Ülev Aaloe (17.12.1944 - 23.07.2017)
Suri tõlkija ja teatritegelane Ülev Aaloe

Pühapäeval suri 72-aastasena tuntud tõlkija ja teatritegelane Ülev Aaloe.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.