Viljandi Folk järelpidutseb Ugalas ({{commentsTotal}})

Ugala tater
Ugala tater Autor/allikas: Heigo Teder

Viljandi pärimusmuusika festivali ametlikud järelpeod toimuvad 28-29. juulil Ugala Teatris mitmekümne meetrise arhitektuuriinstallatsiooni KOSK rüpes.

28. ja 29. juulil saab Viljandi pärimusmuusika festival atmosfäärilise pikenduse öise muusika ja kunsti näol, mil toimuvad festivali ametlikud järelpeod ühisnimetajaga Viljandi Folk Afterparty. Neil kahel õhtul esitatakse muusikat nii elavate etteastete kui plaadimuusika vormis ja luuakse Ugala õuele eri vormides installatsioonid. Keskmeks saab olema arhitektide Grete Veskiväli ja Eve Kompi loodud arhitektuuriinstallatsioon KOSK, millele pani õla alla kodumaine mineraalvee tootja Värska Vesi.

Viljandi Folk Afterparty peakorraldaja Heidy Purga on Viljandi pärimusmuusika festivaliga seotud olnud aastaid – DJna. Installatsiooni KOSK idee ja inspiratsiooni leidis ta millestki, mis seob meid kõiki, inimestena, eestlastena ja mida isegi ehk iseenesest mõistetavana võtame.

Kui pärismusmuusika festival selle ettepaneku tegi, hakkas Heidy otsima põhikujundit: “Leidsin, et see on vesi. Veest tekivad rütm, helid, hääled. Meil on puhast vett. Meil on järved, jõed, allikad, kaevud, jah, ka meri. Ainuüksi Viljandi maakonnas on kokku üle 150 järve. Leidsin endale mõttekaaslased, kes mu idee paberile panid. Viljandi Folgi järelpidudel, Ugalas, on arhitektuuriinstallatsioon KOSK," lisas Heidy Purga.

Muusikalise programmi sisustavad läbi kahe õhtu Meisterjaan ja Silver Sepp ühise etteastega “Naelapillihullus”, Adeele Sepp ja Von Kuusk ning eriprojekt Jäger Brassband. Läbi ööde ja ruumide kõlavad DJ setid melomaanidelt Sander Mölder (Tiks), Ringo Ringvee ja Tarrvi Laamann (Bashment KingzSound), Bert On Beats (Man Recordings/ Main Course), Erkin Antov ja San Antonio (Jazzitup), Smaddy (Maailmamustrid), Keshob (Lejal Genes) ja samuti peakorraldajalt Heidy Purgalt, üritustesarja Must Mesi lipu all.

“Viljandi, Folk, Ugala on selleks ainulaadse võimaluse andnud, et luua uusi kooslusi kaasaegse kunsti, muusika, disaini ja looduse vahel. Et sellest võiks tekkida midagi uut, mingi lisaväärtus, midagi, mida pühitseda. Ma loodan väga, et see Kosk on alles algus,” jagas mõtteid Heidy Purga.

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: