Tantsupeolised alustasid ühisproovidega Kalevi staadionil ({{commentsTotal}})

{{1498719000000 | amCalendar}}

XII noorte tantsupeol osalejad harjutavad alates neljapäevast Kalevi staadionil toimuvates ühisproovides ning tegid õhtul koos muusikutega esimese läbimängu. Tantsupeo esimene etendus toimub reede õhtul kell 19.

Nädala esimeses pooles tegid tantsupeol osalevad 585 tantsu- ja võimlemisrühma liigipõhiselt proove üheksal harjutusväljakul üle linna. Neljapäevast on kõik ligi 8500 tantsupeolist koos saatemuusikutega juba Kalevi staadionil, et liikumistele viimast lihvi anda.

"Kui võtaksin XII noorte tantsupeo algse ideekavandi ette, siis see oleks identne sellega, kuhu me oleme tänaseks välja jõudnud. Isegi lavastuse struktuur on algsega võrreldes sama," ütles tantsupeo ideekavandi autor Meelis Kompus peo eel. Kõigile, kes tantsupeo etendusi Kalevi staadionile vaatama tulevad või televisiooni vahendusel jälgivad, soovitab ideekavandi autor mõelda ka oma juurtele.

Koos tantsijatega harjutasid Kalevi staadionil ka tantsupeo ansambel ja solistid. Enne pidu on ühendansambel koos proove teinud mitmel korral ning juuni alguses veedeti koos suisa kaks pikka ja muusikat täis päeva. Tantsupeo muusikajuhi Kristjan Priksi sõnul on vajalik eeltöö tehtud.

"Nüüd saab kohapeal lihvida vaid nüansse," kinnitas Priks. Lugusid, mis ansamblile tänavusest peost meeldivad, on mitu. "Ühelt poolt on tore mängida tempokaid lugusid, millesse on sisse kirjutatud palju tantsuhoogu, aga teisalt meeldivad meile ka palad, mis teevad kogenudki pillimehed härdaks," lisas ta.

XII noorte tantsupeo pealavastaja Margus Toomla ootab tantsupeo etenduste eel kõige enam, et tantsuplatsil ja selle ümber tekiks kõikidel ühine hea tunne. "Veel võimsam kui see, mida oleme kogenud kahe ja poole aasta jooksul pidu ette valmistades. Soovin ka, et see pidu, lavastus ja lugu jääksid lastele meelde kui midagi rõõmsat, helget ja positiivset," lisas Toomla.

XII noorte tantsupidu "Mina jään" tugineb muistendile Koidust ja Hämarikust. See on lugu igikestvate väärtuste põlvest põlve edasikandmisest ja vastutusest nende hoidmisel.

Toimetaja: Valner Valme



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: