;paranoia kirjastus esitleb Veneetsias raamatut "nothing" ({{commentsTotal}})

Kiwa raamatuesitlus
Kiwa raamatuesitlus Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

1. juulil kell 19 toimub Veneetsias ametlikust kunstibiennaalist väljaspool ANTI_MINI_PRO_BIENNALE, kus toimub ;paranoia kirjastuse raamatu "nothing" esmaesitlus. Kirjastuse teatel avaldub raamatus nothingoloogiliste operatsioonide primaartasand, materiaalne miinimum eimillegi artikuleerimiseks.

"Tegu on omamoodi antoloogiaga, mis koosneb valitud filmikaadritest, mille subtiitrites esineb sõna "nothing"," öeldakse esitluse teates. Mantralaadne maagiline sõnakordus kaotab filmide sisupõhised narratiivid. Visuaal filmilindilt dekontekstualiseerub ja uueks mantraks saab eimiski, kaadritagune tähendusvaakum. Domineerivate ja hierarhiliste suhete hävitamine moodustab võõrandunud tühjuse. Teos osutab veenvalt sellele, et just film on normatiivseim kõikidest kunstidest, on see kunstiliik, millele toetudes me “pildi kokku paneme”.

Filmilummuses genereeritav Reaalse silmkude on hävitatud ja järele on jäänud ikooniliseks tõstetud kaadritest moodustuvate meelevaldset tähendust genereeriv koomiks. ;paranoiat esindab kirjastuse kuraator ja kunstnik Kiwa, kes lähtub kirjastuse põhimõttest esitleda raamatuid kui tooteid, mis järgivad tavapärase kapitalistliku tarbekaupade turule ja kliendile esitamise loogikat.

Ürituse ühtne teema on pimedus ning kõige selle seonduva pühitsemine igas kontekstis ning vormis. Sündmus leiab aset Veneetsia underground galeriis Il Forno ning kestab vaid ühe õhtu. Anti_Mini_Pro Biennale pakub Veneetsia Biennaalile alternatiivset versiooni. Ametliku biennaali ajal on linn tulvil kunstnikest, kuraatoritest ja teistest loomingulistest inimestest, kellel endil pole võimalik ürituse formaalses keskkonnas oma loomealast tegevust ellu viia.

Nagu ka suurimal rahvusvahelisel kunstifoorumil, saavad Anti_Pro_Biennalel kokku erinevast rahvusest kunstnikud ja kuraatorid, kes on õhtu sisustamiseks valmistanud ette mitu performance’it. Ürituse raames koostatakse ka tekstipõhine kataloog, mille tagakaanel on ühtlasi Tartu Kõrgema Kunstikooli fototudengi (ja Eesti paviljoni praktikandi) Carol Katkoffi foto “LEHMAD”. Kirjandusnurgas (“ little_dark_corner_of_literature”) müüakse lisaks kataloogidele ka ;paranoia kirjastuse raamatuid. 

Suuremat sorti kirjastuskorporatsioon ;paranoia väljastab eksperimentaalset ja mitteloomingulist kirjandust, mille fookuses on innovatsioon ja tekstipõhine kunst. www.paranoia.ee

Ürituse kuraatorid on Erica Petrillo, Gabriela la Deriva, Sarah Grice ja Francisca Gigante.

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: