Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad ({{commentsTotal}})

Riigikogu hoone.
Riigikogu hoone. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

Terava poliitilise võitluse objektiks  saanud põhiseaduse muutmise küsimus teravdas majanduskriisi oludes poliitilisi suhteid veelgi ning järgnenud areng lõi võimalused riigipöördeks 1934.aasta märtsis. Ehkki ka edaspidi, veel 12. märtsini 1934 oli murdepunkte, mil teistsugune areng võinuks tagada demokraatia säilimise, oleks konstitutsiooniparanduse küsimuse päevakorrast maha võtmine tähendanud selleteemalise vastasseisu lõppu.

Artiklis vaadeldakse põhiseaduse eelnõu menetlemise käiku ja selle poliitilist tagapõhja, et fikseerida need küsimused, mille teisitilahendamine tähendanuks eelnõu heakskiitmist referendumil.

Esimene samm, mis oleks võinud anda poliitilisele protsessile positiivsema suuna, oleks olnud krooni varasem devalveerimine. See jäi tegemata Riigikogu erakondade ignorantsuse tõttu.

Teiseks veaks oli põhiseaduse muutmise küsimusega venitamine – seda tingimustes, kus majandusraskused ja võõrandumine – ning tulemusena ka potentsiaalsete vastuhääletajate hulk suurenes. Venitamise peapõhjuseks oli ilmselt Riigikogu liikmete kartus oma kohta kaotada.

Kolmandaks  põhjuseks olid ebaõiged poliitilised otsused küsimuse menetlemise käigus, nagu konstitutsiooniküsimuse teravalt tõstatanud parlamendivälise poliitilise jõu – vabadussõjalaste- mittekaasamine aruteludesse ja ja häälestuskohustuse sisseseadmine rahvahääletuses seadusesse.

Neljandaks eelnõu läbikukkumise põhjuseks oli konstitutsiooniparandusi mittesoovinud sotsialistide kompromissitu hoiak. Viiendaks põhjuseks oli vabadussõjalaste kompromissitus. Vahe nende nõudmiste ja Riigikogus valminud eelnõu vahel   polnud sedavõrd põhimõtteline, et oleks pidanud esile kutsuma nendepoolset  niivõrd teravat ja massiivset vastupropagandat. Ning kuuendaks põhjuseks olid eelnõud pooldavate erakondade loid propaganda rahvahääletuse eel.

Tegemist on ekslike otsuste paraadiga kõigi osapoolte seisukohalt, ning seejuures ei soovinud ükski osapool tulemust, millega protsess läbis päädis – demokraatia kaotusega. Kõik need põhjused  olid muudetavad ning kui kas või üks neist kuueest oleks tõepoolest muutunud, oleks Eesti ajalugu suure tõenäosusega teistsugune. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Tuna



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: