Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad
13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.
Terava poliitilise võitluse objektiks saanud põhiseaduse muutmise küsimus teravdas majanduskriisi oludes poliitilisi suhteid veelgi ning järgnenud areng lõi võimalused riigipöördeks 1934.aasta märtsis. Ehkki ka edaspidi, veel 12. märtsini 1934 oli murdepunkte, mil teistsugune areng võinuks tagada demokraatia säilimise, oleks konstitutsiooniparanduse küsimuse päevakorrast maha võtmine tähendanud selleteemalise vastasseisu lõppu.
Artiklis vaadeldakse põhiseaduse eelnõu menetlemise käiku ja selle poliitilist tagapõhja, et fikseerida need küsimused, mille teisitilahendamine tähendanuks eelnõu heakskiitmist referendumil.
Esimene samm, mis oleks võinud anda poliitilisele protsessile positiivsema suuna, oleks olnud krooni varasem devalveerimine. See jäi tegemata Riigikogu erakondade ignorantsuse tõttu.
Teiseks veaks oli põhiseaduse muutmise küsimusega venitamine – seda tingimustes, kus majandusraskused ja võõrandumine – ning tulemusena ka potentsiaalsete vastuhääletajate hulk suurenes. Venitamise peapõhjuseks oli ilmselt Riigikogu liikmete kartus oma kohta kaotada.
Kolmandaks põhjuseks olid ebaõiged poliitilised otsused küsimuse menetlemise käigus, nagu konstitutsiooniküsimuse teravalt tõstatanud parlamendivälise poliitilise jõu – vabadussõjalaste- mittekaasamine aruteludesse ja ja häälestuskohustuse sisseseadmine rahvahääletuses seadusesse.
Neljandaks eelnõu läbikukkumise põhjuseks oli konstitutsiooniparandusi mittesoovinud sotsialistide kompromissitu hoiak. Viiendaks põhjuseks oli vabadussõjalaste kompromissitus. Vahe nende nõudmiste ja Riigikogus valminud eelnõu vahel polnud sedavõrd põhimõtteline, et oleks pidanud esile kutsuma nendepoolset niivõrd teravat ja massiivset vastupropagandat. Ning kuuendaks põhjuseks olid eelnõud pooldavate erakondade loid propaganda rahvahääletuse eel.
Tegemist on ekslike otsuste paraadiga kõigi osapoolte seisukohalt, ning seejuures ei soovinud ükski osapool tulemust, millega protsess läbis päädis – demokraatia kaotusega. Kõik need põhjused olid muudetavad ning kui kas või üks neist kuueest oleks tõepoolest muutunud, oleks Eesti ajalugu suure tõenäosusega teistsugune.
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: Tuna