Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka ({{commentsTotal}})

Siber
Siber Autor/allikas: PM/Scanpix

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

Üldiselt kipub olema nii, et looduskirjeldused on üks tüütumaid osi raamatutes. Mis see mulle ikka annab, et lilled õitsesivad kangeste ja nende magus lehk lehvis kaugele, kumb väga kaunis tunda oli, ehk see küll suurem asi ei olnud.

Või kuidas see vana naljavend ja õelutseja Bornhöhe kirjutaski.

Mõnikord küll tabad end mõttelt, küll mitte raamatus, aga pigem filmis, kus väga ilusad inimesed väga ilusal kaugel ajal väga ilusas kohas väga ilusates riietes otsatult ilusat juttu ajavad, et: aga sääsed?

Nojah, ei taha õelutseda.

Siin raamatus on loodus aga imelikul kombel täiesti omal kohal. Täiesti elus ja loo tegelane.

Et seda ära jagada, peab, kuigi autor täielik venelane, peast ja jalust üsna eestlane olema. Vaadakem endale otsa. Kõige pikemate ja läikivamate küüntega beib oskab üsna tõenäoliselt kanu sööma kutsuda. Kõige peenem klubiinimene saab hakkama lehma kojuvedamisega. Meil kõigil, olgu või frakid seljas, on ülimalt kolmandas põlves ikka korralik sõnnik varvaste vahel. Maarahva värk. Pea kõigil on või olnud kuskil külas sihuke vähe imeliku jutuga vanaema. Või suvilas, kus kästi keset tundmatuid tüütuid sitikaid sõstraid korjata – ma parem võtnuks vihmaga kartuleid.

Siin algab kõik sügava Sarmaatia loodusest, liigub vene nõukogude suvilaellu ja aegapidi, isegi justnagu vähe igavalt, läheb suguvõsa, minevikuotsingu, ajaloo looks. Noorus paljajalu ringi lippamise ja sügisese pöörase moosikeetmisega. Kummaline vanamees naabriks. Kes on küll pime, aga teab, kuuleb, jah, võib öelda küll, näeb kõike. Sulandub muhedal moel naabrite ellu, selliseks toredaks tubliks vanaisaks.
Kel on midagi varjata. Nagu nõukaajal oli. Kõigil oli midagi varjata. Päritolu, kasvõi, et su nimi on kunagi olnud Punasel väljakul samba peal. Rahaasju niikuinii. Sidemeid ja tutvusi. Igaks juhuks, et mine sa tea. Kop-kop, kes mäletab.

Noormeest ehk minajutustajat jääb teine Taat, nii seda vana kõik hüüavad, painama. Et mis mees ta õieti oli. Nagu mõnus, aga midagi sünget hõljus ümber pea. Kasvab poiss, saab meheks, ega muud, kui tuleb minna Kaug-Itta, kust taadu tulnud oli, kohapeal järgi küsida. Kuigi tõenäoliselt ka seal luisatakse. Natukene ikka.

No ja läheb lahti selline teekond läbi Venemaa. Kus muidugi juhtub igasugu vapustavaid ja uskumatuid asju, võimalik vaid Venemaal. Aga, tõesti, veel kord hämmastudes, looduskirjeldused on vägevad ja huvitavad lugeda ka.

Kohapeal, mida seal ikka arvata oli. Vangilaagrid, kontide peale rajatud teed, uraanikaevandused, kurjad legendid ja muidu „Laul Nõukogude aatomist”. Sünge, aga kaunilt kirja pandud lugu, kus ei tea, kumb on hullem, plehkupannud vang või seltsimees miilitsakapten.

„Unustatud luukerede karavan ulub jäärohelises kuuvalguses,” nagu ütles Tont „Muumitrollis”. 

 

Toimetaja: Valner Valme



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: