Arvustus. Kirglik kirjandusteadvus ({{commentsTotal}})

August Annist, August Sang, Nigol Andresen, Leo Anvelt.
August Annist, August Sang, Nigol Andresen, Leo Anvelt. Autor/allikas: Kirjandusmuuseum

Uus raamat

August Annist
"Kirjanduskultuur"
Ilmamaa
430 lk.

Igasuguse korraliku eelarvamuse järgi peaks selle raamatu lugemine olema aeglane ja poolkohustuslik tegevus. Kas siis sellepärast, et nõutakse või enda pärast, et targem näida, sobival hetkel näidata oma kultuurilist järjepidevust.

Läks hoopis algusest peale põnevaks ja lõmpsti, oligi läbi.

Vist ollakse peast liiga filoloog või muidu elukauge isik. Või siis kehtib ikka see jutt vedrukujulisest ajaloost, mis käib ringi mööda, tõsi, jõudes järgmisele ringile. Auväärse mõnedki jutud võiksid olla kirjutatu ka tänapäeval, sest kõik kordub, kordub ja kordub veel korra.

Vähemalt esimene osa, kus jutt kirjandusest ülepea, kirjastamisest, selle rahaasjadest, kirjanduspoliitikast, kui ropult see viimane sõna ka ei kõlaks. Sama jama 1920.-30. aastatel. Raamatud on kallid ja seetõttu kipuvad tahtjatele kättesaamatuks jääma. Need, mis kättesaadavad, jällegi on oeh. Annist kasutab toredat sõna Tarzani-kirjandus.

Olgugi mõne artikli pealkiri vähe hirmuäratav: „Ilukirjanduse osa isiku, riigikodaniku ja rahva kasvatamises”. Pätsu aeg, siis oli hullemaidki.
Annist kirjutab kirglikult, mistõttu vist ongi lihtne neelata. Olgu siis teemaks, miks ei suuda eesti kirjanikud luua ühtegi kangelast, vaid vahivad enamvähem oma aluspükstesse ja nutavad nähtu peale. Või küsimus, kuidas õpikute pähe müüakse raske raha eest ei tea mida maha. Või kuidas koolides pole piisavalt raamatukogusid. Visates jälle mõnusaid uudissõnu pahempoolitseva tindirahva kohta, nagu: kirjanduskehvistu.

Teises osas kargab lugupeetav üle lahe ning asub lahkama hõimuvellede kirjavara. Paar artiklit on siin võibolla natuke kannatanud ilmumisaasta all, 1959 ja 1968, aga otsigu seda kannatamist elukutselised kannatajad. Võetakse läbi soomlus, arutatakse teravmeelselt kahe hõimurahva erinevuste põhjusi. Et soomlastel oli oma suurhertsogiriik, mis küll kuulus impeeriumi, meil hoidsid parunid küünte-hammastega kinni erikorrast, mis võis küll kaitsta venestumise eest, aga. Ei saa sest poliitikast üle ega ümber.

„Kalevala” järelsõnaga kohtumine oli nagu ammu kaduma läinud sõbraga. Pea pisar või sinnapoole. Millised mälestused. Mul nimelt oli see õnnetus, et pidin teosed, mida keegi niikuinii lugeda ei viitsinud, läbi lugema, ülejäänud klassile kokkuvõtte tegema.

Ma olen seepärast „Tõe ja õiguse” kõik viis köidet läbi lugenud. Ei soovita. Tammsaare parimad tööd on ajakirjanduslikud.

Kästi „Kalevala” läbi menetleda. Muide, erinevalt sest tüütust Sohnist oma kolme koeraga, vägagi ladusalt loetav teos. Juhtus aga niisugune lugu, et kõik tüdrukud olid sel päeval koolist ära. Noorukite kabinetis, kui keegi mäletab sellist asja. Sõnaga, teismelised tolvanid. Kokkuvõte läks käest ära, mingiteks allpool naba vihjeteks, kõigil peale õpetaja oli kole lõbus. On ikka tempe tehtud, täitsa kogemata.

Kolmas osa kisub ehk kõige rohkem puhtaks kirjandusteaduseks. Et August Annist on meile andnud eestikeelse „Iliase” ja „Odüsseia” - uskuge, mitte, olen lugenud – siis on igavesti huvitav, kuidas täiesti teise rütmiga kreeka keelt tuleks maakeelde ümber panna. Võibolla veidrikele, mul oli kole huvitav.

Et ülimalt tark, põnev, kirglik ja, kuigi vanim artikkel aastast 1925, värske raamat. Hea tunde teeb, on ikka vahvaid mehepoegi siin maal kirjaalet teinud.

 

Toimetaja: Valner Valme



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.