Arvustus. Janek Murdi avatud ja lahke album ({{commentsTotal}})

Janek Murd
Janek Murd Autor/allikas: Annie Rist

Uus plaat

Janek Murd

"Eluring" (Eesti Pops)

9/10

Juuni algul ilmus pea märkamatult poelettidele Janek Murdi uus album “Eluring”. Albumiga pole kaasnenud esitluskontserte ega kõvemat kõmu, võibolla on põhjus selles, et albumi materjali esitlus on juba olnud - nimelt aastal 2015 ka kinodes lühikest aega linastunud dokfilmis “Emajõe veemaailm” (režissöör Remek Meel), millele kirjutas muusika Janek Murd, kuid juba tehtu lihtsalt plaadile panemise asemel võttis ta selle aluseks ning arendas välja omaette teose, ühe selle aasta seni kaunimatest kodumaistest albumitest.

Teine põhjus, miks Murdi album esitluskontserte ei vaja, on selle muusikalise materjali orgaaniline sulandumine eestimaisesse suvve, sellesse aasta 2017 juunisse, mil päris suve polegi nagu veel peale hakanud, sestap mõjub albumi teine rada “Loodus kutsub” suvemanana. Vokaalid, mida on sooliselt võimatu kuhugi liigitada, mis võivad kuuluda niihästi naisele, lapsele, kui mehele, kutsuvad kuulajat looduse võlumaailma. Siin on udused rabahommikud, jahe loojang pärast roiutavat päevasoojust, mere tüüne loksumine, puhkevad pungad ja kastepiisad märjal rohul.

“Eluring”on vaieldamatult meditatiivne ja unenäoline, isegi psühhedeelne album. Loodusehelid on aluseks neist sünteesitud elektroonilistele maastikele, värvid saavad helideks ja helid värvideks, nad muutuvad eriti selgeks ja tugevaks, samas piirjooned hägustuvad ning nad liiguvad sujuvalt ühest teiseks, nagu on ühendatud “Imede ime” ja instrumentaalne “Ussaed”. See rännak on sõbralik, avatud ja lahke, album tuleb ise sulle kaaslaseks ja veenab , et see Eesti kliima polegi nii kole ja suve üürikuses on oma ainulaadne valus võlu.

Läbikomponeeritud ühtlusele vaatamata on plaadil mitmesuguse dramaatikaga materjali - joehisaishilik “Öine karauul”, mis sobiks samuti mõne Miyazaki anime helireaks; esoteerikasse kalduv nimipala; pildilisi kujutlusstseene loova dramaatikaga “Suvi pastoraadis” ning muidugi albumi lihtsaim ja ülevaim “Loodusse”, mis sobiks ka noorte laulupeole.

“Eluring” on ugrilikult helge kulgemine tuttavatel, kuid uude valgusse pandud helimaastikel. Kas teeb seda suvi või suve igavene ootus, aga tundub, et see plaat suudab muuta maailma paremaks.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: