Eesti üllatab Euroopat Edward von Lõnguse, Ansambel U: ja Teater NO99ga ({{commentsTotal}})

Ansambel U:
Ansambel U: Autor/allikas: ERR

1. juulil algab ligi poolteist aastat kestev ja enam kui 150 üritusest koosnev Eesti EL Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariik 100 välisprogramm.

Eesti esimese Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks koostatud välisprogrammiga on Eestil võimalus näidata parimat osa oma kultuurist, teadusest, ettevõtlusest ja digitaalsetest uuendustest koostöös rahvusvaheliste partneritega. Üritused toimuvad rohkem kui kolmekümnes riigis üle maailma.

Programmi esimeseks ürituseks on Ansambel U: esinemine Viini Musiktheatertage festivalil “Publikuorkester” kontsertformaadiga, kus publik kontrollib läbi nutiseadme kontserdi käiku. Juuli alguses jõuavad Brüsselisse ka esimesed tänavakunstnik Edward von Lõnguse loodud 100-aastased grafiti tegelased, kes ärkavad nutivõimaluste abil ellu ja pakuvad nii linna- kui virtuaalruumis põnevat elamust.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Klen Jääratsi sõnul näitab mitmekesine sündmuste kava, et jääme eestlasteks ka Euroopas olles, pakkudes programmi, kus segunevad digitehnoloogiad ja traditsioonid. „Simpel Session Riia vabaduse samba jalamil ja Paavo Järvi juhatatava Eesti Festivaliorkestri esimene tuur tekitavad huvitava sümbioosi, mida on pakkuda ainult Eestil,“ rõõmustas Jäärats.

Tänavakunstnik Edward von Lõnguse sõnul on tema eesmärgiks kommunikatsioon ühiskonnaga ning kõige hullem, mis juhtuda saab, on see, kui teosed ei kõneta kedagi. „Mul on hea meel, kui suudan oma tegevusega näidata heas mõttes halba eeskuju. Kunst võiks olla meie ümber, meie elu igapäevane osa," märgib Lõngus.

Programmis löövad pooleteise aasta jooksul kaasa paljud Eesti tipptegijad, nende hulgas teater NO99, KUMU kunstimuuseum, Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkester, Simple Session elamusspordifestival ning mitmed arhitektid, muusikud, filmitegijad, kunstnikud ja ka ülikoolid.

2017. ja 2018. aasta jooksul jõuavad Eesti talendid Berliini kontserdimajja, BOZARi ja Flagey kultuurikeskustesse Brüsselis, Aleksandri Teatrisse Helsingis, Washingtoni Rahvusgaleriisse ning paljude teiste väärikate partnerite juurde, kes on olnud suureks abiks välisprogrammi ettevalmistuste tegemisel.

Kolme taotlusvooru kaudu pakuti eesistumise ja EV100 ühisesse välisprogrammi ligi 500 ideed, millest enam kui 150 jõudis ka kavasse. Pärast Eesti eesistumise lõppu jätkub välisprogramm kuni 2018. aasta lõpuni, tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Välisprogrammi koduleht on events.estonia.ee ning programmi on oodatud kõik välisriikides toimuvad avalikud sündmused.

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: