Eesti korraldab Viinis kontserdi, kus publik saab telefoniga kaasa mängida ({{commentsTotal}})

Tarmo Johannes
Tarmo Johannes Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ansambel U: interaktiivne projekt "Publikuorkester" kompab demokraatia piire ja võimalusi kontserdisituatsioonis. Omapärane digitaalne ja demokraatlik kontsert avab 1. juulil Viinis ligi 150 üritusest koosneva eesistumise ja Eesti Vabariik 100 välisprogrammi.

Ansambel U: kontserdil on antud suur võim publikule, kes saab nutitelefoni, sülearvuti või tahvelarvuti abil koos ansambliga ise helisid luua, komponeerida muusikute jaoks reaalajas nooti, avaldada parasjagu kõlavate meloodiate kohta arvamust ja hinnata kõlanud muusikat.

"19. sajandist pärit kontserdiformaat on meil väga tugevalt sisse juurdunud: inimesed tulevad kohale, on keskmisest kenamini riides, istuvad vaikselt, plaksutavad õige koha peal ja pärast saavad kohvikusse minna," kirjeldas tavapärast kontserti Ansambel U: liige ja üks asutajatest Tarmo Johannes. Demokraatliku kontserdiga soovivad nad kaotada harjumusliku hierarhia publiku, esitaja, helilooja ja dirigendi vahel. "Kui neid ei ole, kui publik ei ole passiivses rollis, vaid on kaaslooja ja samal pinnal helilooja ning muusikuga, siis see mõjub mingis mõttes väga vabastavalt," selgitas Johannes.

Tarmo Johannes Autor: Siim Lõvi /ERR

Ühelt poolt püüab ansambel luua võimalikult vaba suhtluse, kuid teisalt soovib uurida ka demokraatia võimalikke puuduseid ning seda, kas konsensuslikult sündinud otsus on tingimata rahuldav. Samuti soovivad nad panna publiku teraselt muusikat kuulama ja arutlema, mis on see, mis neile tegeliku kontserdinaudingu annab. Lõplik mõtestamine jääb aga igaühe enda teha. "Seda võib võtta toreda meelelahutusena, omapärase kontserdina, uurimusena, teatritükina, kellegi jaoks on see võib-olla lihtsalt mõttetu veiderdamine," sõnas Johannes.

Selleks, et publik saaks muusikutega kaasa mängida ja mõtiskleda, on Ansambel U: töötanud välja spetsiaalsed tarkvaralahendused. Kuigi projekti formaat on põhjalikult välja arendatud, oleneb kontserdi lõpptulemus alati publiku ja kontserdipaiga eripäradest. Kõige eredamalt on Johannesel meeles esinemine Brasiilias: "Praegustes poliitilistes oludes on seal demokraatia idee, inimeste osalus ja sõnaõigus väga oluline teema, nii et inimesed publikust hõikasid kaasa ja otsustusvabadus oli miski, mis neid väga puudutas ning läks neile hinge." Eestis on ansambel selles formaadis esinenud vaid korra Luunja rahvamajas.

 Kuigi "Publikuorkester" erineb iga kord, annab video aimu, mil moel saab publik musitseerimises osaleda.



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.