Kõivupuu: laulupeod on süntees Eesti kirjust kultuurist ({{commentsTotal}})

Marju Kõivupuu
Marju Kõivupuu Autor/allikas: Ülo Josing

Mitmehäälne kooslaulmise traditsioon on arenenud välja saksa kirikukoraalidest, süvenenud rahvusliku ärkamise ajal esimeste pidude ajal, talletanud endasse iseseisvumise ajal rahvariidemustrid ning hoidnud rahvast koos okupatsiooni ajal. "Oleme parimal moel sünteesinud sellest midagi, mis on meie oma," märkis folklorist Marju Kõivupuu Vikerraadio saates "Huvitaja".

Mis on see, mis meid ikka ja jälle, ootusärevus rinnus, laulukaare alla kokku kutsub, eestlastele tavapäratul tihedalt teineteise kõrvale seisma ja üheskoos laulma paneb? Marju Kõivupuu selgitas, et kooslaulmise juured jäävad 19. sajandi keskpaika, mil papa Jannsen ehk koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen hakkas maarahvast kutsuma eestlasteks. See oli aeg, mil ka üldine haridustase ühiskonnas tõusis.

See viib meid aga ehk isegi kaugemale ajalukku, mil eestlaste seas hakkasid kristlikke väärtuseid levitama Vennastekoguduse liikmed, keda erinevalt varasematest usukuulutajatest paremini vastu võeti. Vennastekoguduses oli aga tähtsal kohal laulmine. "Folkloristina võin julgelt öelda, et vaimulike koraalide juured, mida ka praegu enda jaoks taasavastame, ulatavad ka sellesse aega."

Esimene teadaolev neljahäälne koorilaul kõlas 1818. aastal Kanepi kihelkonna koolis.

Kõivupuu rõhutas, et kuigi pole võimalik faktiliselt kontrollida ehk inimeste endi käest küsida, mida laulmine on eestlastele andnud, võib kultuurinähtuste põhjal tõlgendada, et laulmine võis pakkuda eestlastele emotsionaalset hingetuge. See oli ja on sõnaahtrale rahvale üks väheseid viise, milles tuntakse väljendusmugavust.

"Ehk võikski kriisikolletesse saata eestlastest laulukoorid, kes sunnivad teisigi laulma ja seeläbi sunnivad ka mõtlema?" tegi Kõivupuu muiates ettepaneku.

Samal ajal kui koorilaul muutus populaarsemaks, muutus ka helikeel, mis tähendas, et nii regilaulu viisi kui ka tekste oli raske sellesse ümber tõsta. Seega jäigi eestlastele päris omane rahvamuusika esialgu laulupeost eemale. Mingil hetkel jõuti aga rahvusliku koorilauluvara loomiseni. Ka täna võetakse üha enam päris Eestile igiomaseid viisijuppe ja regilaule popmuusikasse ning uuemasse koorilaulu üle.

Rahvariietest inspireeritud riided ei saanud esialgu populaarseks

Rahvariide motiivide ja neist inspireeritud moodsate lõigetega rõivaste tegemine ilmus esimest korda laulupidudele iseseisvumisel, sajandi eest. Paraku ei kogunud need riided kuigi palju populaarsust, kuid Kõivupuu sõnul on olulisem see, et varasemalt talupoja riietena nähtud esemed tõsteti au sisse. Nii pööras ka helilooming üha enam rahvakultuuri poole tagasi. Kultuuri mõtestamine -- see on see, mis nii laulu kui ka riiete läbi tähtis on.

Kõivupuu nendib, et Eesti kultuurilooski paistab välja see, et Eesti ei ole olnud isolatsioonis ning nii nagu riigikorras, võtab rahvas võõraid elemente üle ka kultuuri. Ja see pole sugugi halb.

"Õnneks oleme suutnud sünteesida selle, mida oleme pidanud omaks, mis annab edasi meie südame salasoppides olevaid ja meie omi väärtuseid," sõnas folklorist.

Millegi pärast on need väärtused ja salasopid niivõrd kallid, et peo ära jäädes kogunevad inimesed siiski ja teevad omaalgatusliku tantsupeo. Kõivupuu võrdleb laulupidude mõju eestlastele taimega, mille risoom kõikjal pinnase all üha ja üha edasi kasvab, kuni ühel hetkel maa peale välja lööb. Näiteks punklaulupeo või Uma Peoga.

"Meis käib see krõks. Ilmselt on meil kuskilt sajandite taguselt sees see, et me ajame oma asja ja kui öeldakse, et me ei saa seda ajada, ajame seda kordades innukamalt. See on meil südame peal."

"Kui mõelda, millise arengu on see põhimõte ja lähenemine -- kooslaulmine -- läbi teinud. Kui palju ta on aidanud hoida meid, eestlasi, kes me oleme parajad individualistid, koos. On imetlusväärne, kuidas oleme südamest tulevat soovi, laulda ja tantsida, hoidnud," ütles Kõivupuu.

"Huvitaja" saatelõigus räägib saatejuht Allan Rajavee Marju Kõivupuuga ka tantsupidude rollist.

Toimetaja: Greete Palmiste

Allikas: Huvitaja



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: