Kõivupuu: laulupeod on süntees Eesti kirjust kultuurist ({{commentsTotal}})

Marju Kõivupuu
Marju Kõivupuu Autor/allikas: Ülo Josing

Mitmehäälne kooslaulmise traditsioon on arenenud välja saksa kirikukoraalidest, süvenenud rahvusliku ärkamise ajal esimeste pidude ajal, talletanud endasse iseseisvumise ajal rahvariidemustrid ning hoidnud rahvast koos okupatsiooni ajal. "Oleme parimal moel sünteesinud sellest midagi, mis on meie oma," märkis folklorist Marju Kõivupuu Vikerraadio saates "Huvitaja".

Mis on see, mis meid ikka ja jälle, ootusärevus rinnus, laulukaare alla kokku kutsub, eestlastele tavapäratul tihedalt teineteise kõrvale seisma ja üheskoos laulma paneb? Marju Kõivupuu selgitas, et kooslaulmise juured jäävad 19. sajandi keskpaika, mil papa Jannsen ehk koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen hakkas maarahvast kutsuma eestlasteks. See oli aeg, mil ka üldine haridustase ühiskonnas tõusis.

See viib meid aga ehk isegi kaugemale ajalukku, mil eestlaste seas hakkasid kristlikke väärtuseid levitama Vennastekoguduse liikmed, keda erinevalt varasematest usukuulutajatest paremini vastu võeti. Vennastekoguduses oli aga tähtsal kohal laulmine. "Folkloristina võin julgelt öelda, et vaimulike koraalide juured, mida ka praegu enda jaoks taasavastame, ulatavad ka sellesse aega."

Esimene teadaolev neljahäälne koorilaul kõlas 1818. aastal Kanepi kihelkonna koolis.

Kõivupuu rõhutas, et kuigi pole võimalik faktiliselt kontrollida ehk inimeste endi käest küsida, mida laulmine on eestlastele andnud, võib kultuurinähtuste põhjal tõlgendada, et laulmine võis pakkuda eestlastele emotsionaalset hingetuge. See oli ja on sõnaahtrale rahvale üks väheseid viise, milles tuntakse väljendusmugavust.

"Ehk võikski kriisikolletesse saata eestlastest laulukoorid, kes sunnivad teisigi laulma ja seeläbi sunnivad ka mõtlema?" tegi Kõivupuu muiates ettepaneku.

Samal ajal kui koorilaul muutus populaarsemaks, muutus ka helikeel, mis tähendas, et nii regilaulu viisi kui ka tekste oli raske sellesse ümber tõsta. Seega jäigi eestlastele päris omane rahvamuusika esialgu laulupeost eemale. Mingil hetkel jõuti aga rahvusliku koorilauluvara loomiseni. Ka täna võetakse üha enam päris Eestile igiomaseid viisijuppe ja regilaule popmuusikasse ning uuemasse koorilaulu üle.

Rahvariietest inspireeritud riided ei saanud esialgu populaarseks

Rahvariide motiivide ja neist inspireeritud moodsate lõigetega rõivaste tegemine ilmus esimest korda laulupidudele iseseisvumisel, sajandi eest. Paraku ei kogunud need riided kuigi palju populaarsust, kuid Kõivupuu sõnul on olulisem see, et varasemalt talupoja riietena nähtud esemed tõsteti au sisse. Nii pööras ka helilooming üha enam rahvakultuuri poole tagasi. Kultuuri mõtestamine -- see on see, mis nii laulu kui ka riiete läbi tähtis on.

Kõivupuu nendib, et Eesti kultuurilooski paistab välja see, et Eesti ei ole olnud isolatsioonis ning nii nagu riigikorras, võtab rahvas võõraid elemente üle ka kultuuri. Ja see pole sugugi halb.

"Õnneks oleme suutnud sünteesida selle, mida oleme pidanud omaks, mis annab edasi meie südame salasoppides olevaid ja meie omi väärtuseid," sõnas folklorist.

Millegi pärast on need väärtused ja salasopid niivõrd kallid, et peo ära jäädes kogunevad inimesed siiski ja teevad omaalgatusliku tantsupeo. Kõivupuu võrdleb laulupidude mõju eestlastele taimega, mille risoom kõikjal pinnase all üha ja üha edasi kasvab, kuni ühel hetkel maa peale välja lööb. Näiteks punklaulupeo või Uma Peoga.

"Meis käib see krõks. Ilmselt on meil kuskilt sajandite taguselt sees see, et me ajame oma asja ja kui öeldakse, et me ei saa seda ajada, ajame seda kordades innukamalt. See on meil südame peal."

"Kui mõelda, millise arengu on see põhimõte ja lähenemine -- kooslaulmine -- läbi teinud. Kui palju ta on aidanud hoida meid, eestlasi, kes me oleme parajad individualistid, koos. On imetlusväärne, kuidas oleme südamest tulevat soovi, laulda ja tantsida, hoidnud," ütles Kõivupuu.

"Huvitaja" saatelõigus räägib saatejuht Allan Rajavee Marju Kõivupuuga ka tantsupidude rollist.

Toimetaja: Greete Palmiste

Allikas: Huvitaja



"Pilvelinnad""Pilvelinnad"
Arvustus. Pead pidi pilvelinnades

Katrin Pere vaipade näitus "Pilvelinnad"
Kunstihoone galeriis avatud kuni 23. juulini

Aare PilvAare Pilv
Arvustus. Välju oma paratamatusest ja juhtu

Aare Pilv julgustab lugejat kuulatama iseend ning astuma seeläbi vastu paratamatusele, kirjutab Sirp.

Calvin HarrisCalvin Harris
Arvustus. Moodsad popistandardid

Võtsin korraga ette kolm hiljuti ilmunud ambitsioonikat ja tugeva kommertsjõuga popalbumit – Calvin Harrise "Funk Wav Bounces Vol. 1", Major Lazer "Know No Better EP" ja DJ Khaledi "Grateful" –, et mõista, kuhu suunas tüürivad suured pop-produtsendid.

Christopher Nolan "Dunkirk"Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

FILM
"Ahvide planeedi sõda"
Eesti kino top 7. Perekond on kõige alus

Kui nädalavahetuse kinotabelisse maandunud kolm täiesti erinevat uustulnukat koondada ühe märksõna alla, siis oleks selleks "perekond".

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!