Arvustus. Suvelõbu kinosaalist ({{commentsTotal}})

"Mina, supervaras 3" Autor/allikas: Kaader filmist

Uus film kinodes: “Mina, supervaras 3”
rež: Chris Renaud, Pierre Coffin
osades: Tiit Sukk, Liina Vahtrik, Margus Tabor, Elo-Mirt Oja, Loviise Võigemast, Emma Tross, Taavi Teplenkov jt.
hinne: 8/10

Tänu koolinoorte laulupeole purustas möödunud nädala lõpus kinodesse jõudnud "Mina, supervaras 3" kõik senised esimese nädalavahetuse kinokülastuste publikurekordid. Kindlasti annab kinoskäigule hoogu ka üsna jahe ning vesine ilm, kuid õnneks võib arvata, et vihma käest pimedasse kinosaali peitu pugenud publik jäi filmiga rahule. Supervarga multifilmi kolmas osa on mõnusalt hoogne, see pole maha käinud ja kõlbab vaadata ka neile, kes varasemate osadega kursis ei ole, kuigi vist oleks parem kui olete näinud ka eelmisi osasid.

Igal juhul on peategelaseks endiselt varjatult hella südamega morn kurikael Gru, kes varasemates osades kogemata adopteeris kolm orvuks jäänud tüdrukut. Uue osa alguses on Gru kriminaalsed kombed maha jätnud ning tegutseb eriagendina kurikaelu kinni nabides. Tal on ka kena punapäine elukaaslane Lucy, samuti superagent. Üsna filmi alguses jäävad nad töötuks, sest uus boss pole rahul sellega, kuidas nad äpardusid 1980ndaist välja kasvanud (või sinna kinni jäänud) pahareti Balthazar Bratti kinnipidamisel. Masenduseks pole kaua aega, seiklus viib pere kaugesse väikeriiki, kus elab Gru seniteadmata kaksikvend ning selgub nii mõndagi tema mineviku kohta. Suhted vastleitud vennaga on alguses konarlikud, ka Bratt segab end pere tegemistesse, nii et sekeldusi jagub kuhjaga.

Kogu film on väga hoogne, nii nagu üks korralik lastemärul olema peabki. Lugu kõlbab vaadata ka täiskasvanuile, kellele toob kindlasti muige huulile 1980ndate muusika ja Bratti tegelaskuju. Temaga seoses on filmi loojad olnud pahalase relvastuse leiutamisel vägagi fantaasiarikkad, kurikael kasutab relvana muuseas närimiskummi ja süntesaator-kitarri.

Kuskile pole kadunud ka käsilased, kellel küll supervarga filmides on alati pisut väiksem roll. Seekord teevad nad mitu muusikalist vahepala, mis kindlasti kõnetavad ka filmiklassikaga kursis olevaid täiskasvanuid, kuid ei voola lastelgi mööda külge alla. Mõnus on kuulata, kuidas spetsiaalselt käsilastele on loodud nende oma keeles korralik estraadietteaste ning kurblik bluus.

Üldjoontes on "Supervarga" kolmas osa meeleolult rahumeelne, hirmsaid momente kuigivõrd ei ole, kuid pole ka lausa sellist ülinaljakat seika, mis saali ühtselt naerust rappuma paneks. Samas ei tunne sellest ka puudust, filmi üldine tonaalsus on suviselt kerge ja seikluslik, sümpaatne ja parasjagu humoorikas. Naerukohti on ka, kuid see on pigem siiski pereseiklus kui rõkkama panev komöödia. Filmi lugu kulgeb ladusalt, visuaalselt pakutakse mõnusat suvist olustikku, mingeid väga põrutavaid keerdkäike küll pole, kuid meeldivalt meelt lahutav on kogu film kindlasti. Väga võimalik, et lapsed tahavad seda vaadata rohkem kui ühe korra.

Olgu veel öeldud, et filmi saab meie kinodes vaadata nii 3D-versioonis kui ka tavalisena. Kes soovib lugu näha inglise keeles, siis see teadku, et tiitreid sel juhul all ei ole. Eestikeelses dublaažis oli film klassikaliselt korralik, midagi häirivat seekordse pealelugemise juures kõrva ei hakanud, kõik pealelugejad olid omas elemendis ja õigel kohal.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: