Arvustus. Suvelõbu kinosaalist ({{commentsTotal}})

"Mina, supervaras 3" Autor/allikas: Kaader filmist

Uus film kinodes: “Mina, supervaras 3”
rež: Chris Renaud, Pierre Coffin
osades: Tiit Sukk, Liina Vahtrik, Margus Tabor, Elo-Mirt Oja, Loviise Võigemast, Emma Tross, Taavi Teplenkov jt.
hinne: 8/10

Tänu koolinoorte laulupeole purustas möödunud nädala lõpus kinodesse jõudnud "Mina, supervaras 3" kõik senised esimese nädalavahetuse kinokülastuste publikurekordid. Kindlasti annab kinoskäigule hoogu ka üsna jahe ning vesine ilm, kuid õnneks võib arvata, et vihma käest pimedasse kinosaali peitu pugenud publik jäi filmiga rahule. Supervarga multifilmi kolmas osa on mõnusalt hoogne, see pole maha käinud ja kõlbab vaadata ka neile, kes varasemate osadega kursis ei ole, kuigi vist oleks parem kui olete näinud ka eelmisi osasid.

Igal juhul on peategelaseks endiselt varjatult hella südamega morn kurikael Gru, kes varasemates osades kogemata adopteeris kolm orvuks jäänud tüdrukut. Uue osa alguses on Gru kriminaalsed kombed maha jätnud ning tegutseb eriagendina kurikaelu kinni nabides. Tal on ka kena punapäine elukaaslane Lucy, samuti superagent. Üsna filmi alguses jäävad nad töötuks, sest uus boss pole rahul sellega, kuidas nad äpardusid 1980ndaist välja kasvanud (või sinna kinni jäänud) pahareti Balthazar Bratti kinnipidamisel. Masenduseks pole kaua aega, seiklus viib pere kaugesse väikeriiki, kus elab Gru seniteadmata kaksikvend ning selgub nii mõndagi tema mineviku kohta. Suhted vastleitud vennaga on alguses konarlikud, ka Bratt segab end pere tegemistesse, nii et sekeldusi jagub kuhjaga.

Kogu film on väga hoogne, nii nagu üks korralik lastemärul olema peabki. Lugu kõlbab vaadata ka täiskasvanuile, kellele toob kindlasti muige huulile 1980ndate muusika ja Bratti tegelaskuju. Temaga seoses on filmi loojad olnud pahalase relvastuse leiutamisel vägagi fantaasiarikkad, kurikael kasutab relvana muuseas närimiskummi ja süntesaator-kitarri.

Kuskile pole kadunud ka käsilased, kellel küll supervarga filmides on alati pisut väiksem roll. Seekord teevad nad mitu muusikalist vahepala, mis kindlasti kõnetavad ka filmiklassikaga kursis olevaid täiskasvanuid, kuid ei voola lastelgi mööda külge alla. Mõnus on kuulata, kuidas spetsiaalselt käsilastele on loodud nende oma keeles korralik estraadietteaste ning kurblik bluus.

Üldjoontes on "Supervarga" kolmas osa meeleolult rahumeelne, hirmsaid momente kuigivõrd ei ole, kuid pole ka lausa sellist ülinaljakat seika, mis saali ühtselt naerust rappuma paneks. Samas ei tunne sellest ka puudust, filmi üldine tonaalsus on suviselt kerge ja seikluslik, sümpaatne ja parasjagu humoorikas. Naerukohti on ka, kuid see on pigem siiski pereseiklus kui rõkkama panev komöödia. Filmi lugu kulgeb ladusalt, visuaalselt pakutakse mõnusat suvist olustikku, mingeid väga põrutavaid keerdkäike küll pole, kuid meeldivalt meelt lahutav on kogu film kindlasti. Väga võimalik, et lapsed tahavad seda vaadata rohkem kui ühe korra.

Olgu veel öeldud, et filmi saab meie kinodes vaadata nii 3D-versioonis kui ka tavalisena. Kes soovib lugu näha inglise keeles, siis see teadku, et tiitreid sel juhul all ei ole. Eestikeelses dublaažis oli film klassikaliselt korralik, midagi häirivat seekordse pealelugemise juures kõrva ei hakanud, kõik pealelugejad olid omas elemendis ja õigel kohal.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



Ülev Aaloe (17.12.1944 - 23.07.2017)Ülev Aaloe (17.12.1944 - 23.07.2017)
Suri tõlkija ja teatritegelane Ülev Aaloe

Pühapäeval suri 72-aastasena tuntud tõlkija ja teatritegelane Ülev Aaloe.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.