Arvustus. Kõige särasilmsem laulupidu ({{commentsTotal}})

XII noorte laulupidu
XII noorte laulupidu Autor/allikas: Aurelia Minev /ERR; Siim Lõvi /ERR

Koolinoorte laulupeo "Mina jään" 17 emotsionaalset dirigendidebüüti kinnitasid traditsiooni jätkusuutlikkust.

Naelapead tabas Rasmus Puur, kui kirjutas tänavuse noortepeo jaoks muusika Anna Haava sõnadele: "Meie ei taha olla vaikiv lehekülg aegade raamatus, ununev lehekülg aegade raamatus!" Ühendkoori 14 250 lauljat hõiskasid kogu südamest seda, mida tänapäeva noored igatsevad – jätta endast jälg maha, muutes maailma paremaks. Panustada millessegi, mis on iseendast suurem ning õilsam. On see siis keskkonnasäästlikkus, inimõigused või – miks mitte – esivanemate algatatud traditsioon.

Hallil argipäeval hiilivad eestlase hinge ikka kahtlused meie rahva püsimajäämisest. Välisuudised lisavad tihti sinna juurde surmahirmu. Kiired muutused ja seni toiminud struktuuride lagunemine röövivad turvatunde. Ent siis tuleb laulupidu ja näitab, et kõige kiuste on lootust. Laulupidu näitab, et eestlased pole otsa saanud. Laulupidu näitab, et eestlane oskab pidutseda ilma alkoholita. Laulupidu näitab, et eestlased hoiavad kokku ja suudavad kollektiivselt tegutseda. Ja selles mõttes ei erine noortepidu kuidagi üldlaulupeost. Ei erine ka tantsupidu laulupeost.

"Silmades säravad sädemed, meie põues lainetab julgus ja jõud," laulsid noored laulukaare all Anna Haava sõnu. Vaadates neid 17 noort, kes tänavusel laulupeol dirigendidebüüdi tegid, ütleks, et tegu oli viimase aja särasilmseima laulupeoga. Kahtlemata armastavad laulupidu kõik, ent siiraid tundeväljendusi näitavad kõige ehedamalt ikka välja just noored. Ja seekord olid kõigi pilgud neil. Pidu ise on muidugi ülevam kui nähtud ja kogetud emotsioonid, aga tunded jäävad meelde.

Noorte koorijuhtide jaoks segunevad elu suurim hingevärin ja adrenaliin peo jooksul rõõmu, eneseteostuse ja kuuluvustundega, mis kõik kokku loovad sõnuseletamatult vägeva kogemuse. Seda sai nende silmist ja naeratustest lugeda.

Kui lauljad nõudsid eelpool viidatud „Meie“ laulu kordamist peo lõpul, ei jäänud dirigendipuldis helilooja Rasmus Puuri introvertsusest suurt midagi järele. Noormees oli nagu temperamentne lõunamaalane, tantsis ja naeris, ise varbaotsteni haaratud oma elu tipphetke. Ja kuidas teisiti saakski kõigest 26-aastaselt dirigeerida hiiglaslikku ühendkoori kümnete tuhandete pealtvaatajate silme all. Puuri kõrval tegid debüüdi laulupeodirigendina veel Ingrid Roose, Mai Simson, Kuno Kerge, Külli Kiivet, Valter Soosalu, Martin Sildos, Janne Fridolin, Kuldar Schüts ja mitmed teised.

Kava oli terviklik ning vahetekstid Eestist ja eestlastest kahtlemata lisasid isamaalisust. Veiko Tubina ja Rasmus Puuri ideekavandi põhjal väljavalitud laulude ühisnimetajaks oli noorus. Kaare all kõlasid lood noortelt autoritelt nagu Mari Jürjens, Mari Kalkun ja Kadri Voorand ning ansamblitelt Curly Strings ja Metsatöll. Laul ise võis olla ka aastakümneid vana, eeldusel, et autor oli seda kirja pannes kahe- või kolmekümnendates. Nii kõlas ka Ester Mägi, Miina Härma, Rein Rannapi, Olav Ehala, Veljo Tormise (kelle auks tehti ka leinaseisak) ja paljude teiste armastatud heliloojate looming. Dirigentide rea väärikamat otsa esindasid lugusid juhatades Olev Oja, Ants Soots ja Ants Üleoja.

Kunstilise poole kõrval aga on laulupeol palju muidki tahke. Üks asi on laulja või koorijuhina esineda, teine ja märksa proosalisem on tulla kontserti kuulama riigi suurimale perepiknikule. Kolmandaks tähendab laulupidu paljudele tööpäeva, et teleülekanne, logistika või toitlustus toimiks. Ja peale selle – mitte kunagi ei saa liiga palju tunnustust vaprad koorijuhid ja muusikaõpetajad üle Eesti, kes õpetavad lastele selgeks kuitahes keerulise repertuaari, kantseldavad neid laulupeo nädalal ning lohutavad ja leevendavad mudilaste koduigatsust. Just nendel lasub kollektiivselt kõige suurem vastutus, et nii helikõrgused kui lauljad ise õigel ajal õiges kohas oleks.

Mis aga noori puudutab, siis laulu- ja tantsupeo traditsioon on küll kindlates kätes. Ja mis veenvamat tõestust eesti kultuuri jätkusuutlikkusest saakski olla kui see, et laulupeo lõppedes jäid noored veel "Põhjamaad" laulma ning ärajäänud tantsupeo etenduse asemel korraldasid julged noored kiirelt uue omaalgatusliku etenduse Vabaduse väljakul. Elagu ja rõõmustagu Eesti!

Toimetaja: Kaspar Viilup



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: