Arvustus. Kõige särasilmsem laulupidu ({{commentsTotal}})

XII noorte laulupidu
XII noorte laulupidu Autor/allikas: Aurelia Minev /ERR; Siim Lõvi /ERR

Koolinoorte laulupeo "Mina jään" 17 emotsionaalset dirigendidebüüti kinnitasid traditsiooni jätkusuutlikkust.

Naelapead tabas Rasmus Puur, kui kirjutas tänavuse noortepeo jaoks muusika Anna Haava sõnadele: "Meie ei taha olla vaikiv lehekülg aegade raamatus, ununev lehekülg aegade raamatus!" Ühendkoori 14 250 lauljat hõiskasid kogu südamest seda, mida tänapäeva noored igatsevad – jätta endast jälg maha, muutes maailma paremaks. Panustada millessegi, mis on iseendast suurem ning õilsam. On see siis keskkonnasäästlikkus, inimõigused või – miks mitte – esivanemate algatatud traditsioon.

Hallil argipäeval hiilivad eestlase hinge ikka kahtlused meie rahva püsimajäämisest. Välisuudised lisavad tihti sinna juurde surmahirmu. Kiired muutused ja seni toiminud struktuuride lagunemine röövivad turvatunde. Ent siis tuleb laulupidu ja näitab, et kõige kiuste on lootust. Laulupidu näitab, et eestlased pole otsa saanud. Laulupidu näitab, et eestlane oskab pidutseda ilma alkoholita. Laulupidu näitab, et eestlased hoiavad kokku ja suudavad kollektiivselt tegutseda. Ja selles mõttes ei erine noortepidu kuidagi üldlaulupeost. Ei erine ka tantsupidu laulupeost.

"Silmades säravad sädemed, meie põues lainetab julgus ja jõud," laulsid noored laulukaare all Anna Haava sõnu. Vaadates neid 17 noort, kes tänavusel laulupeol dirigendidebüüdi tegid, ütleks, et tegu oli viimase aja särasilmseima laulupeoga. Kahtlemata armastavad laulupidu kõik, ent siiraid tundeväljendusi näitavad kõige ehedamalt ikka välja just noored. Ja seekord olid kõigi pilgud neil. Pidu ise on muidugi ülevam kui nähtud ja kogetud emotsioonid, aga tunded jäävad meelde.

Noorte koorijuhtide jaoks segunevad elu suurim hingevärin ja adrenaliin peo jooksul rõõmu, eneseteostuse ja kuuluvustundega, mis kõik kokku loovad sõnuseletamatult vägeva kogemuse. Seda sai nende silmist ja naeratustest lugeda.

Kui lauljad nõudsid eelpool viidatud „Meie“ laulu kordamist peo lõpul, ei jäänud dirigendipuldis helilooja Rasmus Puuri introvertsusest suurt midagi järele. Noormees oli nagu temperamentne lõunamaalane, tantsis ja naeris, ise varbaotsteni haaratud oma elu tipphetke. Ja kuidas teisiti saakski kõigest 26-aastaselt dirigeerida hiiglaslikku ühendkoori kümnete tuhandete pealtvaatajate silme all. Puuri kõrval tegid debüüdi laulupeodirigendina veel Ingrid Roose, Mai Simson, Kuno Kerge, Külli Kiivet, Valter Soosalu, Martin Sildos, Janne Fridolin, Kuldar Schüts ja mitmed teised.

Kava oli terviklik ning vahetekstid Eestist ja eestlastest kahtlemata lisasid isamaalisust. Veiko Tubina ja Rasmus Puuri ideekavandi põhjal väljavalitud laulude ühisnimetajaks oli noorus. Kaare all kõlasid lood noortelt autoritelt nagu Mari Jürjens, Mari Kalkun ja Kadri Voorand ning ansamblitelt Curly Strings ja Metsatöll. Laul ise võis olla ka aastakümneid vana, eeldusel, et autor oli seda kirja pannes kahe- või kolmekümnendates. Nii kõlas ka Ester Mägi, Miina Härma, Rein Rannapi, Olav Ehala, Veljo Tormise (kelle auks tehti ka leinaseisak) ja paljude teiste armastatud heliloojate looming. Dirigentide rea väärikamat otsa esindasid lugusid juhatades Olev Oja, Ants Soots ja Ants Üleoja.

Kunstilise poole kõrval aga on laulupeol palju muidki tahke. Üks asi on laulja või koorijuhina esineda, teine ja märksa proosalisem on tulla kontserti kuulama riigi suurimale perepiknikule. Kolmandaks tähendab laulupidu paljudele tööpäeva, et teleülekanne, logistika või toitlustus toimiks. Ja peale selle – mitte kunagi ei saa liiga palju tunnustust vaprad koorijuhid ja muusikaõpetajad üle Eesti, kes õpetavad lastele selgeks kuitahes keerulise repertuaari, kantseldavad neid laulupeo nädalal ning lohutavad ja leevendavad mudilaste koduigatsust. Just nendel lasub kollektiivselt kõige suurem vastutus, et nii helikõrgused kui lauljad ise õigel ajal õiges kohas oleks.

Mis aga noori puudutab, siis laulu- ja tantsupeo traditsioon on küll kindlates kätes. Ja mis veenvamat tõestust eesti kultuuri jätkusuutlikkusest saakski olla kui see, et laulupeo lõppedes jäid noored veel "Põhjamaad" laulma ning ärajäänud tantsupeo etenduse asemel korraldasid julged noored kiirelt uue omaalgatusliku etenduse Vabaduse väljakul. Elagu ja rõõmustagu Eesti!

Toimetaja: Kaspar Viilup



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.