Edward von Lõngus äratab Brüsseli majaseintel ellu pildid vanadest eestlastest ({{commentsTotal}})

Tänavakunstnik Edward von Lõngus on mitmetel Brüsseli majaseintel ja müüridel ellu äratanud pildid vanadest eestlastest. Euroopa Liidu eesistumist ja Eesti lähenevat 100. sünnipäeva tähistav kunstiprojekt viib Lõnguse loomingu kümnesse Euroopa pealinna.

Mitmed Brüsseli Raekoja platsi ümbruse ootamatute nurgataguste müürid ja majaseinad saavad uue väljanägemise. Edward von Lõnguse tegevus meelitab kohale nii politsei kui ka niisama uudistajad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siin Brüsselis on tänavakunsti tegelikult päris palju. Kindlasti Lõnguse käekiri eristub väga tugevalt, aga seda põnevust - mis sinna seinale ilmub ja mis toimub ja misasi see on - oli näha," selgitas NOAR.eu kunstikeskkonna koordinaator Kadri Uus.

Sajandivanustest eestlaste fotodest ainest saanud omapärased tegelaskujud nagu kivikuningas Lembit hakkavad nüüd Brüsselis oma elu elama. Need ei ole üksnes pildid, vaid abivahendeid kasutades hakkavad pildid elama.

"Vau, ta suitsetab tõepoolest oma sigaretti," kommenteeris Jordan üht pilti.

"See on lahe, see on originaalne," märkis Nathalie.

"See on imeline, mulle on alati meeldinud selline kunst, aga ma ei ole midagi sellist varem näinud, see on tõesti eriline," kinnitas Rita.

"Mulle meeldib tänavakunst ja mulle meeldivad veidrad ja erilised asjad. See on eriline, see tõmbas mu tähelepanu," rääkis Ellen.

"Ei ole paha, lahe. Eelkõige noored on sellest huvitatud, vanu või ütleme 35-40aastaseid ei huvita, aga noored 20-aastased küsivad, mis see on, tunnevad huvi ja pildistavad," rääkis Miloslav.

Brüsselist läheb Lõnguse tee Itaaliasse, Rooma tänavatele.

 

Toimetaja: Merili Nael



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: