2019. aasta üldlaulupeo heliloomingu konkursile laekus 43 teost ({{commentsTotal}})

Laulupidu
Laulupidu Autor/allikas: Siim Lõvi

XII noorte laulu- ja tantsupidu lõppes küll alles 3. juulil, kuid juba käib ettevalmistus 2019. aasta peoks. Juubelilaulupeo heliloomingu konkursile laekus 43 teost, neist segakooridele 16.

Konkursižürii tõstis esile kaks Mari Amori ning ühe Viktoria Grahvi ja Pille-Riin Langeprooni teose. "Mitmed teosed sisaldasid toredaid muusikalisi kujundeid ja ideid, kuid terviku seisukohast vajavad veel hoolt," ütles žüriisse kuulunud helilooja Tauno Aints.

Konkursile laekus üllatuslikult muuhulgas suisa neli instrumentaalteost ja ning samas vaid kolm teost mudilaskooridele. Esiletõstetud teosed avaldatakse autoritega kokkuleppel XXVII laulupeo laulikutes, kuid peo kavasse ühtki teost sisulistel kaalutlustel siiski ei valitud.

Konkursižürii tõstis esile järgnevad teosed:

"Sinikirje linnukene", lastekoorile – autor Mari Amor

"Kui oleksin ma tuules kõikuv puu", lastekoorile – autor Viktoria Grahv

"Kunas tulõ päivä kullalinõ", naiskoorile – autor Pille-Riin Langeproon

"Sõua, laulik" – autor Mari Amor

Anonüümselt saadetud teoseid hindas XXVII laulupeo kunstiline toimkond koosseisus: Peeter Perens (XXVII laulupeo kunstiline juht), Siim Selis (XXVII laulupeo I kontserdi muusikajuht), Maret Alango (mudilaskooride liigijuht), Maarja Soone (lastekooride liigijuht), Hirvo Surva (poistekooride liigijuht), Mikk Üleoja (meeskooride liigijuht), Raul Talmar (naiskooride liigijuht), Triin Koch (segakooride liigijuht), Bert Langeler (puhkpilliorkestrite liigijuht), Hando Põldmäe (sümfooniaorkestrite liigijuht) ning helilooja Tauno Aints.

2019. aasta üldlaulupeoga tähistatakse 150 aasta möödumist esimesest laulupeost, mis toimus 1869. aastal Tartus. XXVII laulu- ja XX tantsupidu toimuvad 5.–7. juulil 2019 Tallinna lauluväljakul ning Kalevi staadionil.

Toimetaja: Kaspar Viilup



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: