Kondase keskuses näeb kummitusraamatuid ({{commentsTotal}})

Kondase keskus
Kondase keskus "Hinnatud ja hüljatud raamatud I" Autor/allikas: Pressimaterjalid

5. juulil avatakse Viljandis Kondase keskuses näitus "Hinnatud ja hüljatud raamatud I", mis kutsub kaasa mõtlema raamatu rolli muutumise üle meie elus.

Skulptor Anne Rudanovski kureeritud näitus "Hinnatud ja hüljatud raamatud I" on raamatu kui formaadi tähendusi uurivate ja küsimusi püstitavate näituste avanäitus.

Avanäituse fookuses on raamat teatmeteoste kontekstis. Huviorbiidis on entsüklopeediad, leksikonid, atlased ja nende saatus läbi Eesti lühikese "entsüklopeedilise" ajaoo, esimene selles vallas "Eesti üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon" jõudis trükki aastal 1900.

Ideoloogiate ja sotsiaalsete muudatuste ning tehnoloogia areng on loonud olukorra, kus raamatud, kuhu koondati kokkuvõtlik ülevaade inimkonna teadmistest või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest, on ühtäkki jäänud traditsioonilise kasutuseta, on minetanud oma senise rolli, on ladestunud nii kodudesse kui ka asutustesse (nt esimese Eesti Nõukogude Entsüklopeedia tiraaž oli 220 000). Mis saab sellest ladestuvast kihist meie ümber?

Sisenedes näitusele satub vaataja justkui raamatukokku. Kontseptsioonile vastavus on sajaprotsendiline, kuna Kondase Keskuse maja oli pikka aega (1948-2002) koduks Viljandi raamatukogule. Suurem osa Kondase Keskuse ruumidest oli aastaid täidetud raamatutega, nii, et tegemist oli tõelise varamuga.

Näitusele ongi kogutud raamatud, mis on justkui ghost-raamatud, neil puuduvad identifitseerimiseks seljad. Päevavalgus ruumi siseneb aknalauale alt üles laotud raamatute vahelistest avadest, väikestest akendest. Postamentidel paiknevad assamblaažid tutvustavad muutunud tähendusi, nõukogude aegse entsüklopeedia lehtedest volditud kuubid moodustavad Sirpenski carpet’i kuubirägastiku. Tekstid kuupidel on loetavad, seintel ripuvad paljundatud ja suurendatud valitud üksikartiklite selgitustekstid. Hüljatud raamatukogutöötaja laual mängivad entsüklopeedilised tegelased, maailma rahvad, loomad ja linnud.

Näitus jääb avatuks 22. augustini 2017

Toimetaja: Kaspar Viilup



Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: