Dovlatovi päevad toovad Eestisse mitmed tuntud kirjanikuga seotud persoonid ({{commentsTotal}})

Sergei Dovlatov
Sergei Dovlatov Autor/allikas: change.org

25. kuni 27. augustini toimub Tallinnas viies rahvusvaheline festival "Dovlatovi päevad Tallinnas"

Korraldajate silmis on festival pidu, mis liidab kokku raamatute ja lugemise sõpru, kes tunnevad Sergei Dovlatovi loomingut või alles avastavad enda jaoks maailmakuulsa kirjaniku teoseid. Kõik festivali üritused tõlgitakse sünkroonselt eesti keelde.

Festivalil tuleb juttu kolmest peamisest linnast Sergei Dovlatovi elus: Leningradist, Tallinnast ja New Yorgist. Dovlatovi tihedatest sidemetest Neevalinnaga räägib kirjaniku lähedane sõber, kes siiani elab Peterburis – ajakirja Zvezda peatoimetaja Andrei Arjev ning samuti dokfilmide režissöör, festivali "D-päev" Peterburis Lev Lurje.

Ettekandega intensiivsest ameerika-perioodist Dovlatovi loomingus esineb veel üks kirjaniku hea sõber, külaline New Yorgist – esseist, eesti keelde tõlgitud menuraamatu "Lugemistunnid. Raamatusõbra Kamasuutra" autor Aleksander Genis.

Eesti pealinn saab erilise tähelepanu osaliseks: siinkohal võib mainida festivali kunstilise juhi Jelena Skulskaja esinemisi ning ekskursioone Dovlatovi paikades, mida juhivad Josef Kats (registreerumine bltz@hot.ee) ja Natalja Saal (registreerumine dovlatov.fest.ex@gmail.com).

Kõigil festivalipäevadel on Kirjanike Maja musta laega saalis avatud Dovlatovi raamatute kujundaja Aleksander Florenski näitus.

Festival kulmineerub suurejoonelise "Dovlatovi maratoniga" Vene Teatris. Etenduses osaleb mitukümmend ühiskonna- ja kultuuritegelast Eestist ja välismaalt; kõlavad Dovlatovi lemmikud jazzpalad, mida esitavad Vladimir Volkov (kontrabass, Peterburi), Anna Tšaikovskaja (laul, Moskva), Vladimir Võssotski (klaver, Sillamäe) ja Maria Šorstova (laul, Tallinn). Publik saab üllatuste, naljade ja vigurite osaliseks.

Festivali kava:

25. august

18.00 Festivali avamine Eesti Kirjanike Liidus (Harju 1)

Tervitussõnadega esinevad Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev, festivali kunstiline juht Jelena Skulskaja, esimeste Dovlatovi Päevade korraldaja Oliver Loode

Esineb kirjanik, Peterburi ajakirja Zvezda toimetaja ja Dovlatovi üks lähedasi sõpru Andrei Arjev, loeng „Dovlatov. Inimene-artist“

Dovlatovi raamatute kunstniku Aleksandr Florenski näituse avamine; näitust esitleb Peterburi galerist Kirill Avelev

Aleksandr Genise loominguline õhtu „Mille eest armastatakse Dovlatovit?“; kirjaniku uue raamatu „Pilte näituselt“ (vene keeles) esitleb kirjastuse "Jelena Šubina toimetus“ peatoimetaja Jelena Šubina

 

26. august

12.00 Josef Katsi ekskursioon "Dovlatovi Tallinn"

Registreerimine aadressil bltz@hot.ee

15.00 Loomingu Raamatukogu esitleb: Aleksandr Genise ja ta tõlkija Toomas Kalli vestlus (Vaba Lava, Telliskivi 60a)

15.00 Moeloolase Marina Skulskaja loeng „Dovlatovi ajastu mood“ Kirjanike Majas (Harju 1)

18.00 Peterburi kirjaniku ja dokfilmide režissööri, festivali "D päev" korraldaja Lev Lurje loominguline õhtu "Dovlatovi Leningrad" Kirjanike Majas (Harju 1)

27. AUGUST

11.00 Natalja Saali ekskursioon "Dovlatovi Tallinn".

Registreerimine aadressil dovlatov.fest.ex@gmail.com

13.00 Vestlusring: Andrei Arjev, Aleksandr Genis, Jelena Skulskaja Kirjanike Majas (Harju 1)

18.00 Suur kontsert „Dovlatovi maraton“: unikaalne esinejate kooslus New Yorgist Sillamäeni! (Vabaduse Väljak 5)

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: