Maili Metssalu: Tulevased kullakera hoidjad noortepeol ({{commentsTotal}})

Rahvamuusikapidu Poolamäe pargis. Kandlemängijad.
Rahvamuusikapidu Poolamäe pargis. Kandlemängijad. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Rahvamuusikapeo eestvedajad julgustasid juhendajaid kasutama traditsioonilist meistri-õpipoisi meetodit, et arendada kuulmise järgi noodivaba õppimist.

Rahvamuusikapidu XII noortepeol "Mina jään" 1. VII Poolamäe pargis. Loominguline juht ning lõõtspillide ja koondorkestri liigijuht Juhan Uppin. Liigijuhid Pille Karras (kandled), Enrik Visla (viiulid), Kristel Laas (akor­dionid) ja Joosep Sang (mandoliinid).

Rahvamuusika kuulub tantsimisega kokku ja rahvamuusikapeo loojate eesmärk oli näidata just suurimal rahvakultuuri sündmusel, et peale koorilaulu ja lavale seatud rahvatantsu on meie noorte seas elujõuline ka traditsiooniline pillimäng. Kuna tantsupidu kui teatraalse kunsti valdkonda kuuluv suurteos eeldab praeguses formaadis muusikutelt üdini professionaalset esitust, siis verinoori rahvamuusikuid tänavusel peol tantsupeobändi hulgas kahjuks ei olnud. Väikesed pärimusmuusikud said oma võimekuse ja tehtud töö ettenäitamiseks võimaluse just rahvamuusikapeol.

Peo loominguline juht Juhan Uppin oli keskendunud laste juurtetunde kasvatamisele ja siinsel maal läbi aegade kõlanud muusika väärtuse esiletoomisele. Noorimate hulgas on oluline tutvustada Eestis kasutatud pille ja teha nende mängimine põnevaks – siis jätkub tulevasi "kullakera hoidjaid" ka edaspidi. Peo eestvedajad julgustasid laste juhendajaid kava lugude õppimisel kasutama just traditsioonilist meistri-õpipoisi meetodit, et arendada kuulmise järgi noodivaba õppimist ning pakkuda õpilase ja õpetaja ühise musitseerimise mängumõnu. Traditsioonile toetudes on õpiprotsess ka vahetum. Selle juures peab õpetaja olema avatud ja leidma rahvamuusikas tänapäevaga meeldivaid seoseid, nii et see köidaks lapse tähelepanu. Nagu iga õppimise juures, on ka pärimusmuusika puhul oluline laste tunne, et nende oskusi ja mängimist hinnatakse ning et sellel on ka väljund. Just sellepärast oli oluline pidada rahvamuusikapidu koos laulu- ja tantsupeoga.

Pidu oli üles ehitatud eri pillirühmadele, millest iga grupp esitas viis kuni seitse pala. Välja valitud olid lõõtsad, kandled, viiulid, näppepillid ja akordionid. Just akordionite osalemine rahvamuusikapeol tundus esialgu küsitav, sest tegemist on uuema instrumendiga ning ka ettekandele tulnud lood kuulusid pigem uudisloomingu kui vanade lugude seadete hulka. Ometi on aktiivsed akordionimängijad hoidnud rahvapärast pillimängu au sees just siis, kui vanemate pillide, näiteks torupilli ja kuuekeelse kandle mängimise traditsioon oli Eestis täielikult katkenud. Ja kui näppepillide rühmas oli rahvapillina esindatud juba ka ukulele, siis õigustab akordion end igati. Nõnda näemegi, kuidas moed ja voolud ning instrumentide kättesaadavus on läbi aegade rahvamuusikat mõjutanud. Lõpuks on kõige tähtsam, et inimene, kel jätkub mängulusti, seda ka rakendada saab. Rahvamuusikapeol ette kantud lugusid oli nii pärimusmuusika kui ka autoriloomingu valdkonnast, mõned olid hoopis välismaised. Liigijuhtide asemel oleksin sel korral piirdunud ainult meie maa päritolu viisidega. Pidu kroonis koondorkestri esinemine ja täitus korraldajate üks eesmärke: noored mängisid ja publik tantsis. Nii saadi kätte parim tantsuks mängimise tunne.

Rahvamuusikapidu oli pealegi jäänud teise etenduse ärajäämise pärast raskemasse seisu, kui korraldajate plaan seda ette nägi. Kohale tulnud publik ei olnud etendusjärgses ülevas meeleolus, vaid pisut pettunud inimeste tuju tuli alles tõstma hakata. Sellega said noored muusikud ja nende õpetajad kenasti hakkama ning nii oli rahvamuusikapidu justkui palsam Kalevi keskstaadioni väravate taha jäänute hingele. Peagi keerutasid tantsuplatsil esimesed paarid ja nii käis just Poolamäel õige pärimuspidu, kus pillimees mängib ja tantsija tantsib. Suurem elevus ja ülevus kandus aga koos tantsupeo tantsijatega spontaanselt aset leidnud peole Vabaduse platsil.

Kogu rahvamuusikapidu oli professionaalne ja läbi mõeldud, terakese elevust lisas ka teleülekanne. Eriliselt jäi kõlama õpetajate rolli olulisus ning nende imetlusväärne järjepidevus selles ametis. Just nemad teevad iga päev pühendunult tööd, arendades pisikeste pillimängijate osavust ning andes neile edasi rahvamuusikailma tunnetuse ja väe.

Loe artiklit Sirbist.

Toimetaja: Rutt Ernits

Allikas: Sirp



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: