Ivar Sakk: Ääremärkus laulupeo graafika kohta ({{commentsTotal}})

Laulu- ja tantsupeo rongkäik
Laulu- ja tantsupeo rongkäik "Mina jään" Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Laulu- ja tantsupidu on möödas. Katarsis on läbi elatud, tunded taandunud, laulud lauldud. Samas kergitas tänavune pidu mõne sellisegi teema, millele pole varem tähelepanu pööratud. Nimelt küsimuse laulupeo visuaalsest ilmest, selle vastavusest ürituse sisule ja selle sobivusest sihtgrupile, antud juhul siis lastele ja noortele. Visuaalid olevat olnud igavad ja vanaaegsed, värvipalett jõuetu, teostus amatöörlik. Lisaks veel elevust tekitanud ortograafia­vead tänavatele paigutatud plakatitel, mille parandamine läks maksma uue tiraaži trükkimise ja kleepi­mise hinna.

Disainer Piia Põldmaa põrutas Postimehe veebiversioonis: "Mind hämmastas selle kujunduslik küündimatus ja kohmakus, mis ongi nähtamatuse põhiline põhjus. Kõik n-ö klassikalised disainielemendid ehk logod, tekstid ja pildid oleks nagu olemas, aga nende kokkupanek on juhuslik, loetamatu ning emotsioonitu. Tervikut vaadates tundub, nagu oleks algaja kunstnik avastanud arvutiprogrammide võimalused ja siis neid kõiki ühes kohas katsetama kukkunud."

Omaette teema on ka märgisemantika. Kujundaja väitel lähtus ta tänavuse laulupeo tunnuse loomisel eesti peremärkide traditsioonilisest ilmest ning sünteesis nn praegusaegse peremärgi. Tegelikult peremärke Eestis eriti ei kasutatud. Neid leidus peamiselt eestirootslaste asualal ja saartel, samuti rannikul. Seal oli neil praktiline otstarve: võrgukorkide märgistamine aitas kalameestel oma võrke ära tunda. Mandril neid ei tuntud, levinud olid need linnas baltisaksa käsitööliste ja kaupmeeste hulgas. Seda kommet eeskujuks võttes propageeris ajaleht Olevik 1900. aastal õuemärkide (sks Hofmarke) loomist ka eestlaste seas. Hofmarke oli tavaliselt geomeetriline, ruunitähesarnane. Sirgeid jooni oli lihtsam puusse lõigata ja kivisse raiuda. Tallinnas on Hofmarke’sid raiutud etikukividele ja portaalidele. Tänavune märk oma sõlmilises kujunduses pärineb pigem kudujate-tikkijate käsitöökorvist.

Aga see selleks. Tegelikult on laulu­pidude graafika paistnud viimasel ajal silma oma juhuslikkuse poolest. Juhuslikkuse all mõtlen ma siinkohal kontseptsioonilist ja vormilist labiilsust. Sotsialismiajal (ja ka enne seda) oli kindel mall, mida kasutati: heraldiline kompositsioon oma lüürade, kannelde, loorberipärgade, tammelehtede, viisnurkade ja päikesekiirtega. Demokraatlikus Eestis mindi uut teed, täpsemalt teadmata, milline see peaks olema. "Juhuslik" on sõna, mis iseloomustab hästi ka lõppenud peo graafikat.

Disaineri ülesande teeb raskeks laulupidudele emotsionaalsete nimede panek, näiteks "Maa ja ilm", "Ühes­hingamine" või siis "Mina jään". Tunde­palangus tahetakse hõlmata hõlmamatut. Võta siis kinni, kas õige on "Mina jään!" või "Mina jään …". Nii või teisiti, tüpograafiline lahendus tuleb leida ja sageli on selle kokku­sobitamine märgi kui kujundiga paras graafiline akrobaatika.

Omaette ooper on laulu- ja tantsupidude olemuse defineerimine. Kas on tegemist kontserdi ehk muusikasündmusega? Tuhanded inimesed õpivad aasta otsa partiisid, harjutavad kooslaulmist ja -mängimist, neid juhendavad kutselised dirigendid. Muusikud tahaksid just sellist laulupidu, selle tõenduseks on nn Kaljuste kontserdid, kus lavale lasti ainult elukutselisi orkestrante ja lauljaid, et tase oleks kõrge. Või on see meie oma Rio karneval – tegelased panevad selga kostüümid, mida nad muidu kunagi ei kannaks ja tulevad nendega tänavale patseerima, räägivad võhivõõrastega ja langevad üksteisele kaela. Tantsijatele on tegemist rahvaballetiga – tantsujoonised on ees, varvas sirutatud, distsipliin paigas, isemõtlemine keelatud. Mingit tatsamist ei lubata.

Mina arvan, et eelkõige on tegemist rahvusliku demonstratsiooniga, mis on rüütatud etenduse vormi. Kombineeritud on eri tegevusi: näiteks selgelt militaarse taustaga on rongkäik ehk marssimine lippude ja standartide all, samuti väejuhtide (dirigentide, tantsujuhtide) ülistamine skandeerimise ja pärgamisega. Omaette laulmine väljaspool lava ja spontaanne tänaval tantsimine välistatakse: viisipidamatus ja kohmakas sammuseadmine on taunitud. Seetõttu on ka väga raske leida meie pidudele seda üht ja õiget visuaalset vastet. Graafilise identiteedita aga ei saa. Kuigi võib tunduda, et see on kõige viimane asi, mille peale mõelda, et see on nn rikaste pseudo­probleem, on maailm meie ümber tõestanud vastupidist – McDonald’si võidu­käigust ja lõpetades Georgi lintidega.

Küsimus, milline peaks siis olema laulupidude graafika, jääb mul vastamata. Aga võib-olla oligi see tänavune variant täpne? Kui kokku tuleb hulk lauljaid ja tantsijaid, kes ei ole professionaalid, vaid taidlejad, siis on taidlejate tehtud disain just see õige.

Loe artiklit Sirbist.

Toimetaja: Rutt Ernits

Allikas: Sirp



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Anu Saluäär-Kall

Toimetajaauhinna pälvis Anu Saluäär-Kall

26. septembril, Euroopa keeltepäeval, avalikustati Lembe ja Edvin Hiedeli toimetajaauhinna laureaat. Selle pälvis tänavu Loomingu Raamatukogu toimetaja Anu Saluäär-Kall pikaaegse väljapaistva ja mitmekülgse toimetamistöö eest.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: