Ivar Sakk: Ääremärkus laulupeo graafika kohta ({{commentsTotal}})

Laulu- ja tantsupeo rongkäik
Laulu- ja tantsupeo rongkäik "Mina jään" Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Laulu- ja tantsupidu on möödas. Katarsis on läbi elatud, tunded taandunud, laulud lauldud. Samas kergitas tänavune pidu mõne sellisegi teema, millele pole varem tähelepanu pööratud. Nimelt küsimuse laulupeo visuaalsest ilmest, selle vastavusest ürituse sisule ja selle sobivusest sihtgrupile, antud juhul siis lastele ja noortele. Visuaalid olevat olnud igavad ja vanaaegsed, värvipalett jõuetu, teostus amatöörlik. Lisaks veel elevust tekitanud ortograafia­vead tänavatele paigutatud plakatitel, mille parandamine läks maksma uue tiraaži trükkimise ja kleepi­mise hinna.

Disainer Piia Põldmaa põrutas Postimehe veebiversioonis: "Mind hämmastas selle kujunduslik küündimatus ja kohmakus, mis ongi nähtamatuse põhiline põhjus. Kõik n-ö klassikalised disainielemendid ehk logod, tekstid ja pildid oleks nagu olemas, aga nende kokkupanek on juhuslik, loetamatu ning emotsioonitu. Tervikut vaadates tundub, nagu oleks algaja kunstnik avastanud arvutiprogrammide võimalused ja siis neid kõiki ühes kohas katsetama kukkunud."

Omaette teema on ka märgisemantika. Kujundaja väitel lähtus ta tänavuse laulupeo tunnuse loomisel eesti peremärkide traditsioonilisest ilmest ning sünteesis nn praegusaegse peremärgi. Tegelikult peremärke Eestis eriti ei kasutatud. Neid leidus peamiselt eestirootslaste asualal ja saartel, samuti rannikul. Seal oli neil praktiline otstarve: võrgukorkide märgistamine aitas kalameestel oma võrke ära tunda. Mandril neid ei tuntud, levinud olid need linnas baltisaksa käsitööliste ja kaupmeeste hulgas. Seda kommet eeskujuks võttes propageeris ajaleht Olevik 1900. aastal õuemärkide (sks Hofmarke) loomist ka eestlaste seas. Hofmarke oli tavaliselt geomeetriline, ruunitähesarnane. Sirgeid jooni oli lihtsam puusse lõigata ja kivisse raiuda. Tallinnas on Hofmarke’sid raiutud etikukividele ja portaalidele. Tänavune märk oma sõlmilises kujunduses pärineb pigem kudujate-tikkijate käsitöökorvist.

Aga see selleks. Tegelikult on laulu­pidude graafika paistnud viimasel ajal silma oma juhuslikkuse poolest. Juhuslikkuse all mõtlen ma siinkohal kontseptsioonilist ja vormilist labiilsust. Sotsialismiajal (ja ka enne seda) oli kindel mall, mida kasutati: heraldiline kompositsioon oma lüürade, kannelde, loorberipärgade, tammelehtede, viisnurkade ja päikesekiirtega. Demokraatlikus Eestis mindi uut teed, täpsemalt teadmata, milline see peaks olema. "Juhuslik" on sõna, mis iseloomustab hästi ka lõppenud peo graafikat.

Disaineri ülesande teeb raskeks laulupidudele emotsionaalsete nimede panek, näiteks "Maa ja ilm", "Ühes­hingamine" või siis "Mina jään". Tunde­palangus tahetakse hõlmata hõlmamatut. Võta siis kinni, kas õige on "Mina jään!" või "Mina jään …". Nii või teisiti, tüpograafiline lahendus tuleb leida ja sageli on selle kokku­sobitamine märgi kui kujundiga paras graafiline akrobaatika.

Omaette ooper on laulu- ja tantsupidude olemuse defineerimine. Kas on tegemist kontserdi ehk muusikasündmusega? Tuhanded inimesed õpivad aasta otsa partiisid, harjutavad kooslaulmist ja -mängimist, neid juhendavad kutselised dirigendid. Muusikud tahaksid just sellist laulupidu, selle tõenduseks on nn Kaljuste kontserdid, kus lavale lasti ainult elukutselisi orkestrante ja lauljaid, et tase oleks kõrge. Või on see meie oma Rio karneval – tegelased panevad selga kostüümid, mida nad muidu kunagi ei kannaks ja tulevad nendega tänavale patseerima, räägivad võhivõõrastega ja langevad üksteisele kaela. Tantsijatele on tegemist rahvaballetiga – tantsujoonised on ees, varvas sirutatud, distsipliin paigas, isemõtlemine keelatud. Mingit tatsamist ei lubata.

Mina arvan, et eelkõige on tegemist rahvusliku demonstratsiooniga, mis on rüütatud etenduse vormi. Kombineeritud on eri tegevusi: näiteks selgelt militaarse taustaga on rongkäik ehk marssimine lippude ja standartide all, samuti väejuhtide (dirigentide, tantsujuhtide) ülistamine skandeerimise ja pärgamisega. Omaette laulmine väljaspool lava ja spontaanne tänaval tantsimine välistatakse: viisipidamatus ja kohmakas sammuseadmine on taunitud. Seetõttu on ka väga raske leida meie pidudele seda üht ja õiget visuaalset vastet. Graafilise identiteedita aga ei saa. Kuigi võib tunduda, et see on kõige viimane asi, mille peale mõelda, et see on nn rikaste pseudo­probleem, on maailm meie ümber tõestanud vastupidist – McDonald’si võidu­käigust ja lõpetades Georgi lintidega.

Küsimus, milline peaks siis olema laulupidude graafika, jääb mul vastamata. Aga võib-olla oligi see tänavune variant täpne? Kui kokku tuleb hulk lauljaid ja tantsijaid, kes ei ole professionaalid, vaid taidlejad, siis on taidlejate tehtud disain just see õige.

Loe artiklit Sirbist.

Toimetaja: Rutt Ernits

Allikas: Sirp



"Pilvelinnad""Pilvelinnad"
Arvustus. Pead pidi pilvelinnades

Katrin Pere vaipade näitus "Pilvelinnad"
Kunstihoone galeriis avatud kuni 23. juulini

Aare PilvAare Pilv
Arvustus. Välju oma paratamatusest ja juhtu

Aare Pilv julgustab lugejat kuulatama iseend ning astuma seeläbi vastu paratamatusele, kirjutab Sirp.

Calvin HarrisCalvin Harris
Arvustus. Moodsad popistandardid

Võtsin korraga ette kolm hiljuti ilmunud ambitsioonikat ja tugeva kommertsjõuga popalbumit – Calvin Harrise "Funk Wav Bounces Vol. 1", Major Lazer "Know No Better EP" ja DJ Khaledi "Grateful" –, et mõista, kuhu suunas tüürivad suured pop-produtsendid.

Christopher Nolan "Dunkirk"Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

FILM
"Ahvide planeedi sõda"
Eesti kino top 7. Perekond on kõige alus

Kui nädalavahetuse kinotabelisse maandunud kolm täiesti erinevat uustulnukat koondada ühe märksõna alla, siis oleks selleks "perekond".

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!