Arvustus. Tallinna ei olnud olemas ({{commentsTotal}})

Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson

Uus raamat
"Villem Reimani ja Jaan Tõnissoni kirjavahetus aastatel 1891-1917"
Koostanud Tarmo Piir
Toimetanud ja kommenteerinud Kristina Lepist
Ilmamaa
400 lk.

Õigupoolest pole vist ilus võõraid kirju lugeda. Aga kui need on saadaval, läheb ikka põnevaks küll. Nende kahe puhul igati. Isegi mitte see, millest nad nii väga kirjutavad, kuigi on natuke naljakas, kui hilisem Nuustaku hertsog Tõnisson tegeleb põhiliselt rahamurede üle kaeblemisega ja läbi lillede pastorihärraltki nuiab. Et ikka eesti asi ajada, "Postimees" välja anda, aga kaastöölised laisad, lohakad, ahned ja see Eduard Vilde koos Karl August Hindreyga on ülepea mööda mehed.

Kummaline ja kuidagi lõbus on pihta saada – võibolla – et neil aastatel ei olnud Tallinna olemas. Vähemalt kui üks möllas Tartus, teine kuskil Kolga-Jaanis. Ma nüüd pean vist väga vabandama kõigi seal elavate, sealt pärit inimeste ees, aga pidin kaardi pealt Wikipediast järele vaatama, kus see üldse on. Ilus koht peaks olema, kui ma midagi ülepea Võrtsuäärest tean.

Tallinna polnud olemas, sest kummalgi polnud sinna asja. Seal toimetas Päts oma "Tallinna Teatajaga" ja "Päevaleht" ilmus ka seal, aga tõsine Eesti elu oli mõlemale lugupeetavale ikkagi Liivimaal. Päris raske mõista. Praegu. Sada aastat möödas kah ja pole enam kedagi, kelle käest küsida. Ainult kirjad, mälestused, muidu kirjapandu. Kust avaneb mingisugune täiesti teine maateaduslik mõtlemine.

Kui on miskit asja ajada, tehakse seda Piiteris. Kuhu sõidetakse justkui möödaminnes. Ja Riia, kus pesitseb kindralkuberner, kes pole iseenesest paha mees, aga tahab ärarääkimist, see on siinsamas. Viljandi on küll olemas ja tähtsam kui, no võite ise arvata. Sinna oleks ikka vaja kah ajalehe kontor asutada koos muu eestluse ussipesaga. Pärnuga on omad lood, aga see on ikkagi täiesti teine linn kui praegu.

Eestluse ussipesa.

Parunite meelest.

Kes on nagu kreeka koor klassikalises tragöödias, kuskil taustal olemas ja laulavad mingit oma viisi. Kui silma peal ei hoia, vehivad kulissid sisse. Või üritavad näitejuhiks oma selli läbi suruda. Kes on üks täiesti jama mees mõlema kirjutaja meelest ning tuleb aga jälle sõita Piiterisse, parimal juhul keisri enda jutule.

Täiesti teistsugune maailm, mis sunnib enda meelest ajaloos suhteliselt haritudki meesterahvast pidevalt teatmeallikate poole pöörduma. Et millest üldse jutt. Jaan Tõnisson, aatemehisuse kehastus, Vene impeeriumi repressiivorganite teenistuses, kohtu-uurija abi kuskil Mženskis. Kahtlusta või valesti kirjutamist, Mtsenski maakonna leedi Macbeth ju uduselt meeles. Hans Pöögelmann, va kommar, on veel täiesti hea, aus, eestimeelne ajakirjanik. Tammsaarega koos hiljem töötasid ja, kui siin hapuks läks, pani Pöögelmann tõenäoliselt New Yorkis ühes Jack Londoniga napsu.

Peab kogu aeg vahtima kaarti, mõtlema, kuis tollal, kõigest sada aastat tagasi, jooksid teed, rajad, ülbelt öeldes jõujooned täiesti teistmoodi. Hakka või – enda meelest – aru saama Igor Gräzini juttudest, kuis Liivimaa oli midagi täiesti muud kui praegu väidetakse. Ajalooavastaja tunne tuleb peale, arvatavasti ekslikult.

Vana-Liivimaa teemasse praegu isegi ei läheks. Peavad veel mässukõneks.

Toimetaja: Kaspar Viilup



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: