Sten Kauber: ähmastunud funktsioonidest filmikriitikaväljal ({{commentsTotal}})

Auditoorium
Auditoorium Autor/allikas: Pressimaterjalid

Maailma suurte keelte poolt raamistatud globaliseerunud inforuumi ülekülluse ja meedia mitmekesisuse keskel hakkab üha enam esile kerkima eesti keeles kirjutamise ja mõtlemise sotsiokultuuriline olulisus. Erinevaid valdkondi populariseerivate ja lahkavate tekstide kaudu areneb inimeste võimekus mõista ja mõtestada kogetut enda emakeeles.

Filmikultuuri tarbimise kontekstis kultiveerivad inimeste filmialast keeleoskust muu hulgas laiema publiku saavutavad publikatsioonid ning tele- ja raadiosaated. Lisaks (filmi)keeleoskuse – nii filmide tõlgendamise kui nendest rääkimise mõistes – edendamisele on neil ka võime suunata kultuuritarbimist. Samuti kujundavad erinevates vormides filmialased sõnavõtud diskursust ennast ning selle laiemat funktsiooni.

Selles kontekstis on kurb vaadata, mis suunas liigub laia lugejaskonna saavutav päevalehtede ja nende veebi-/teemaportaalide filmikriitika, mis kannab eelneva valguses vastutust nii oma lugejate kui valdkonna ees. Kvaliteedilt ebaühtlane ning nii oma sisult kui ilmumistiheduselt korrapäratu "päevalehekriitika" on laias laastus minetamas oma funktsiooni meediamaastiku tihedas konkurentsis, kus järjest internetiseeruv traditsiooniline meedia võitleb (tihti võõrkeelse) sotsiaalmeediaga filmihuviliste tähelepanu eest. Kui kõige kiiremini uutele filmidele reageeriv päevalehekriitika muutub järjest ebaprofessionaalsemaks ja sihitumaks, väheneb nende lugejate arv, kes otsivad raamistikku filmide tõlgendamise jaoks eestikeelsest meediast. Probleem on seega akuutne ning seda kujundab nii muutuv meediatarbimine kui -maastik.

Kui aga vaadata täpsemalt, milles arvustustena materialiseeruv päevalehekriitika ebakvaliteetsus seisneb, siis mure eestikeelse filmikeeleoskuse arengu suhtes järjest süveneb. Kuigi filmikriitika kui žanr on oma iseloomult küllaltki subjektiivne, võiks siiski filmist kirjutajatelt eeldada mingisugustki arusaama filmindusest ning ajakirjandusliku teksti loomisest. Liiga tihti kohtab päevalehekriitikas karjuvalt laiska eeltööd, puudulikku filmianalüüsi, nõrka argumenteerimist, teksti struktureerimatust, motiveerimata filmi sisu ümberjutustamist või halvemal juhul loo ära rikkumist, ebafunktsionaalset tausta tutvustamist, ühekülgsust ning vaid ühte (enamasti negatiivsesse) aspekti takerdumist. Liiga harva käsitletakse filmi ja selle filmikeelt tervikuna, veel harvemini tõlgendatakse filme läbi sotsiaalsete protsesside või filmikunsti arengu. Seejuures vaid vähesed päevalehtedes ja teemaportaalides avaldatud filmiarvustused mõjuvad vormiliselt ja sisuliselt terviklikena.

Siinkohal võib filmikriitik muidugi tuua vabanduseks mahupiirangu ja avaldamiskonteksti, kuid siis võib raskeks osutuda trükipinna raiskamise õigustamine. Raiskamine seisneb enamasti lahmimises, ennastimetlevas ja -tähtsustavas retoorikas, põhjendamata viidetes ja seostes, mõttetühjuses või -kordustes. Rääkides omakorda avaldamiskontekstist jääb paljude arvustuste puhul ebaselgeks, mida autor tahab lugejale pakkuda ja mida lugeja võiks temalt oodata – miks arvustus on üldse kirjutatud ja millistele küsimustele see peaks vastama.

Filmide analüüsimise tase, tekstist peegelduva eeltöö vähesus ja ühekülgsus viib mõningate arvustuste puhul isegi kahtluseni, et tegemist on sisuturundusliku tekstiga. Teise äärmusena figureerivad filmist mööda kirjutatud arvustuseks maskeeritud arvamuslood ning naljatlevad ennast upitavad ülikriitilised arvustused. Kõikides pealiskaudsetes arvustustes aga kajastub vastutuse puudumine nii filmikeeleoskuse arendamise, filmikriitika edendamise kui oma lugejatele kvaliteetse sisu pakkumise suhtes.

Kuigi meediatarbimise ja -maastiku muutumine pole õigustus ebaprofessionaalse sisu tootmisele, on sel kindel seos päevalehekriitika devalveeruva väärtusega. See, et filmihuvilised leiavad ajaviidet ja infot üha lokkavamatest (video vormis) arvustustest sotsiaalmeedias, peegeldab filmikriitika deinstitutsionaliseeruvat hetkeseisu.

Peavoolumeediale alternatiivi pakkuv rohujuuretasandi õitsemine inspireerib jällegi päevalehekriitikat ammutama inspiratsiooni asjaarmastajate toodetud materjalist. Videoarvustuste puhul tähendab see aga tihtipeale liialdamist, lahmimist, funktsionaliseerimata huumorit ja sisu allumist vormile/stiilile, sest nemadki püüavad kõigest väest köita tarbija tähelepanu.

Tarbija pöördub sel tõejärgsel ajastul üha tihedamini nende allikate poole, mis kinnitavad ja toetavad tema arusaamu. Allikate, mis rahuldavad neid vajadusi ja toetavad neid eelarvamusi, millega tarbija on oma meediatarbimisrutiini alustanud. Seejuures pöördutakse armastatud autorite ja kergesti seeditava meedia poole. Ühelt poolt tõejärgse vastandumis- ja lahmimisajastu retoorika kandub üle ka filmikriitika väljenduslaadi ja motiividesse, lahjendades selle sisu ning ähmastades selle funktsiooni. Teiselt poolt mõjutavad tänapäeva meediamaastiku värvingud tarbija suhtumist ükskõik millisesse teksti, mis on piiratud ühe ja sama raamistikuga, ehk selles kontekstis peavoolumeediaga.

Ei saa ka mööda vaadata filminduse tihedast seosest tarbimisega, seda eriti kassahittide kontekstis. Päevalehtede ja teemaportaalide filmikriitikat ümbritseb lisaks portaalide (ja seeläbi selle sisu) usutavust kahandavate clickbait-pealkirjadele ka sisuturundusega immutatud kirjutised ja tootearvustused. Kas, õnneks veel haruldased, müügitekste meenutavad filmiaarvustused on peegeldus reklaamimüügi survest filmikriitikale või ettekuulutus filmialaste sisuturunduslike tekstide tulekust? Igal juhul võib täheldada, et eesmärgitul ja sisutul filmiarvustuseks kategoriseeritul tekstil on tihtipeale nii vormiliselt kui sisuliselt rohkem seost tootearvustuse kui analüüsile ja teadmistele põhineva filmikriitikaga.

Eeltoodud probleemid siiski ei tähenda, et Eesti filmikriitikaväljal ei ole professionaalseid filmikriitikuid. Neid leidub, kuigi valdkonna nigela ajaloo – eriti kui võrrelda seda teatrikriitikaga – tõttu on neid vähe. Probleemid ei ole ka otseselt seotud vähese huviga filmikriitika vastu. Loomulikult huvi eestikeelse filmikriitika vastu võiks olla suurem ning professionaalne filmiajakirjandus laiem, aga kas see üksinda tagaks päevalehekriitika arengu? Kas pigem ei peaks alustama sellest, miks päevalehekriitika ei ahvatle analüütilisemaid kirjutajaid ja süvitsi minevaid tekste? Või kas päevalehekriitika funktsioon vajaks üldse ümber mõtestamist ja vormistamist praegusel meediamaastikul?

Võib-olla on filmikriitikud resonantsi puudumisel pelgalt unustanud, et neil on potentsiaal suunata ja mõjutada seda, kuidas ja mida mõeldakse ja räägitakse filmidest eestikeelses inforuumis. Vähemalt näib, et vähesed tunnevad vastustust diskursuse arengu eest. Kõige rohkem kannatab selles olukorras eestikeelne filmikeeleoskus, ent kui päevalehekriitika kaotab täielikult oma väärtuse, on meil üks vahend vähem, millega seda alal hoida ja arendada.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.
Arvustus. Kohvrid ja toolid

Loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive.

"Nurjatu saar""Nurjatu saar"
Kümnendad Saaremaa ooperipäevad lõid publikurekordi

Rein Rannapi rock-ooperiga "Nurjatu saar" alanud ooperipäevad lõppesid laupäeval traditsioonilise ooperigalaga, publiku hulgas viibisid nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas. Ooperipäevad kogusid üle 14 500 külastuse.

"Pilvelinnad""Pilvelinnad"
Arvustus. Pead pidi pilvelinnades

Katrin Pere vaipade näitus "Pilvelinnad"
Kunstihoone galeriis avatud kuni 23. juulini

Tom Holland ÄmblikmehenaTom Holland Ämblikmehena
Arvustus. Uus "Ämblikmees" on suvine kassahitt parimas võtmes

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spider-Man: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr., Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
8/10

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!