Pärnu filmifestivali peaauhinna võitnud Mark Aitken: ma otsin elust poeetikat ({{commentsTotal}})

Intervjuu Pärnu filmifestivali peaauhinna pälvinud Suurbritannia filmitegija Mark Aitkeniga. Aitkeni film "Saabusin surnult" räägib loo Mehhiko kõrbes asuvast vaimuhaigete varjupaigast, mille igapäevaelu korraldab praeguseks mees, kes on sarnaselt teistele sealsetele elanikele saabunud sinna üsna lootusetus seisukorras.

"Ma otsin elust poeetikat," sõnas Pärnu filmifestivali peaauhinna võitja Mark Aitken ja lisas, et ta jalutas mööda Pärnut ja nägi kuju, millel on kirjas G. W. Richmann. "See on kuulus Pärnu mees, kes oli teadlane ja leiutas piksevarda, kuid esimene kord, kui piksevarras välgu kinni püüdis, ta sai surma, sest ta ilmselt puudutas seda," selgitas režissöör ja tõdes, et seda ta peabki elamise kunstiks, mis oli ka seekordse Pärnu filmifestivali alapealkiri. "Mõnikord on see traagiline, mõnikord mitte, ma usun, et meie kõigi elus on poeetikat."

Aitken sõnas, et ta luges esmakordselt filmi "Saabusin surnult" keskmes oleva varjupaiga kohta raamatust, mille oli kirjutanud üks inglise ajakirjanik. "Seejärel leidsin internetist inimese Ameerikast, kes teadis selle kohta ning samm-sammult jõudsin ma lähemale," nentis ta ja kinnitas, et teda kutsuti õige pea sinna filmima. "See oli lihtne osa filmist."

"Kogu protsess võttis neli aastat, ma läksin sinna 2011. aasta augustis ja lõpetasin 2015. aasta kevadel," ütles ta ja lisas, et oli ka vaheaegu, kui lihtsalt polnud filmimiseks piisavalt raha. "Tavaliselt raha tõmbabki tempo alla, mul oli kuid, mil ma ei teinud mitte midagi," selgitas Pärnu filmifestivali võitja ja tõi välja, et kogu materjal sai filmitud vaid kolme külastusega, mis võtsid kokku kaheksa nädalat. "Kui sa teed sellist filmi, siis läheb palju aega sellele, et aru saada, mida sa teed, eriti siis, kui sul on nii veider ja keeruline materjal."

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: