Rahvusraamatukogu hakkab tasuta e-raamatuid välja laenutama ({{commentsTotal}})

Lähiaastatel võib igas Eesti nurgas saada raamatuid virtuaalselt laenutada, sest Eesti rahvusraamatukogu tahab luua üleriikliku e-raamatukogu, kust saaks teatud perioodiks tasuta alla laadida kõiki raamatukogu e-raamatuid.

E-raamatukogust saaksid lugejad üle Eesti laenutada muu hulgas selliseid raamatuid, mida nende koduraamatukogus ei ole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui Tallinna keskraamatukogus piiratud valikuga e-raamatukogu juba toimib, siis rahvusraamatukogu soovib virtuaalselt allalaetavaks teha võimalikult suure hulga väljaandeid.

"Üldine mõte või suundumus on meil selle poole, et lugeja ei peaks võib-olla muretsema selle üle, kus on talle lähim raamatukogu, vaid tema huvi oleks saada raamatut lugeda võimalikult kiiresti. See ainult ei võimaldaks raamatut kätte saada, minna sellega koju, vaid raamatukogud võiksid samamoodi saada osaks sotsiaalmeediaplatvormidest, kus arutelu loetu üle käib," selgitas rahvusraamatukogu arendusjuht Raivo Ruusalepp.

Seaduse silmis ei ole e-raamat praegu raamat, vaid teenus. Seetõttu ei saa autorid e-raamatute laenutamise eest ka tasu. Et e-raamatukogu saaks toimida autoritele tulu tuues, peab muutuma ka seadusandlus.

"See võib peagi muutuda. See võtab kindlasti aega - Euroopa kõrgeim kohus on langetanud mõne otsuse sinna suunas, et ka e-raamatuid võiks käsitleda raamatutena," ütles Ruusalepp.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits ütles, et e-raamatukogu valik peab olema lai. Tema sõnul vajab e-raamatukogu puhul lahendamist turvaprobleem.

"Väga oluline on ka kirjastajate kaasatus. Nii-öelda e-raamatukogus peab ka olema valik. Kui seal on väike valik, siis kasutajate hulk ei saa väga suur olla. Ma arvan, et kindlasti on mingis osas hirme - kindlasti turvalisuse probleem, et need raamatud, mis on raamatukogust laenutatud, ei hakkaks piraatkoopiatena levima. Need murekohad tuleb kindlasti ära lahendada," rääkis Sits.

Luunja vallas asuv Lohkva raamatukogu Tartu külje all on üks ligi 540 Eesti maaraamatukogust. Raamatukogu juhataja Kairit Alver usub, et e-lahendused ka päriselt raamatukogus kohal käijaid ära ei viiks.

"Igasugune asi, mis lugemist toetab, on ju väärt tegevus. Kui inimene saab e-raamatu kätte ja ta loeb, see on tema suhe selle raamatu, selle teksti, selle kirjanikuga, aga kui tal on muu huvi, seltskondlik, siis koduraamatukogu uks jääb ju ikka lahti," ütles Alver.

E-raamatukogu võiks kultuuriministeeriumi arvates hakata tööle paari aasta jooksul.

Toimetaja: Merili Nael



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.