Rahvusraamatukogu hakkab tasuta e-raamatuid välja laenutama ({{commentsTotal}})

Lähiaastatel võib igas Eesti nurgas saada raamatuid virtuaalselt laenutada, sest Eesti rahvusraamatukogu tahab luua üleriikliku e-raamatukogu, kust saaks teatud perioodiks tasuta alla laadida kõiki raamatukogu e-raamatuid.

E-raamatukogust saaksid lugejad üle Eesti laenutada muu hulgas selliseid raamatuid, mida nende koduraamatukogus ei ole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui Tallinna keskraamatukogus piiratud valikuga e-raamatukogu juba toimib, siis rahvusraamatukogu soovib virtuaalselt allalaetavaks teha võimalikult suure hulga väljaandeid.

"Üldine mõte või suundumus on meil selle poole, et lugeja ei peaks võib-olla muretsema selle üle, kus on talle lähim raamatukogu, vaid tema huvi oleks saada raamatut lugeda võimalikult kiiresti. See ainult ei võimaldaks raamatut kätte saada, minna sellega koju, vaid raamatukogud võiksid samamoodi saada osaks sotsiaalmeediaplatvormidest, kus arutelu loetu üle käib," selgitas rahvusraamatukogu arendusjuht Raivo Ruusalepp.

Seaduse silmis ei ole e-raamat praegu raamat, vaid teenus. Seetõttu ei saa autorid e-raamatute laenutamise eest ka tasu. Et e-raamatukogu saaks toimida autoritele tulu tuues, peab muutuma ka seadusandlus.

"See võib peagi muutuda. See võtab kindlasti aega - Euroopa kõrgeim kohus on langetanud mõne otsuse sinna suunas, et ka e-raamatuid võiks käsitleda raamatutena," ütles Ruusalepp.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits ütles, et e-raamatukogu valik peab olema lai. Tema sõnul vajab e-raamatukogu puhul lahendamist turvaprobleem.

"Väga oluline on ka kirjastajate kaasatus. Nii-öelda e-raamatukogus peab ka olema valik. Kui seal on väike valik, siis kasutajate hulk ei saa väga suur olla. Ma arvan, et kindlasti on mingis osas hirme - kindlasti turvalisuse probleem, et need raamatud, mis on raamatukogust laenutatud, ei hakkaks piraatkoopiatena levima. Need murekohad tuleb kindlasti ära lahendada," rääkis Sits.

Luunja vallas asuv Lohkva raamatukogu Tartu külje all on üks ligi 540 Eesti maaraamatukogust. Raamatukogu juhataja Kairit Alver usub, et e-lahendused ka päriselt raamatukogus kohal käijaid ära ei viiks.

"Igasugune asi, mis lugemist toetab, on ju väärt tegevus. Kui inimene saab e-raamatu kätte ja ta loeb, see on tema suhe selle raamatu, selle teksti, selle kirjanikuga, aga kui tal on muu huvi, seltskondlik, siis koduraamatukogu uks jääb ju ikka lahti," ütles Alver.

E-raamatukogu võiks kultuuriministeeriumi arvates hakata tööle paari aasta jooksul.

Toimetaja: Merili Nael



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: