Viinis elavast Katrin Targost on saanud hõivatuim Eesti laulja ({{commentsTotal}})

Katrin Targo
Katrin Targo Autor/allikas: katritargo.eu

Välismail elavate ja tegutsevate Eesti muusikute hulgast hakkab üha rohkem silma oma sagedaste, peamiselt Viinis toimuvate esinemistega sopran Katrin Targo.

Veel mõni aasta tagasi teadsime Katrin Targo solistiesinemistest Viinis üsna lünklikult (esimesed avatud sõnumid ilmusid meie ajakirjanduses alles 2014. aastal), kuigi ta tegutseb vabakutselisena sealmail juba alates 2008. aasta sügisest. Õnnestunud esinemisele järgnevad tagasikutsed, aasta-aastalt on neid meie lauljatarile lisandunud nii Viinist kui kaugemalt. Muusikametropol on talle solistitööd pakkunud oratooriumi- ja operetižanris, ta on üles astunud ka sooloõhtutega jne. Kutseid esinemisteks tuleb sagedasti ja peaaegu ei teki võimalust selle kõrval siduda end nädalateks mõne uuslavastuse ettevalmistamisega ning järgnevate etendustega muusikateatris. Aga ka teatrikogemust on Katrin Targol ikkagi küllalt olnud ja tulemas edaspidigi.

Ainuüksi selle aastanumbri sees tehtud ja ees olevaid ülesastumisi jälgides võib kinnitada, et Katrin Targo on praegu meie hõivatuim vokaalsolist – tal on ühes kuus kümmekond ja rohkemgi esinemist. Aprillikuul oli tal näiteks 12 esinemist kontsertidel ning üks teatrietendus Tšehhimaal Plzeňis, maikuul olid vastavad arvud 15 kontserti ja 2 ooperiõhtut.

Viinis pole kollektiivi, kes pidevalt ei mängiks heliloojaid nagu Mozart, Haydn, Schubert või Straussid. Wolfgang Amadeus Mozarti loomingust on Katrin Targo viimasel ajal solistina osalenud "Orgelsolomesse", moteti "Exsultate, jubilate", "Missa solemnis in C", "Missa brevis" D-duur, "Krönungsmesse", "Vesperae solennes de confessore" jmt ettekannetel, samuti "Requiemi" sagedastel laupäevastel esitustel Viini Karlskirches, kus sel puhul mängib Orchester 1756 Salzburgist (see number on Mozarti sünniaasta, orkester asutati 2006. a). "Requiemi" koorid vahetuvad, nagu ka solistid, dirigent on seal olnud Martin-Jacques Garand.

Katrin Targo on oodatud solist Viennissimo Opera Show' ja Wiener Residenzorchesteri pidevates etendus- ja kontserdisarjades. Mõlemad vahetavad oma esinemispaiku, Residenzorchester on sellelgi hooajapoolel mänginud Auerspergi palees või ka Viini Kontserdimajas. Maikuul esines Katrin Viini Kontserdimajas kokku üheksal kontserdil Residenzorchesteriga, dirigendiks Pierre Pichler. Ta ütleb, et kavades selle orkestriga laulab ta alati Mozartit ja Johann Straussi, kas Paminat, Donna Annat või Susannat, duetis ka Zerlinat, Adelet või Rosalindet. Katrin Targo laulab sageli solistina ka Viini Augustinerkirches, seal on tal viimati repertuaaris olnud näiteks Joseph Haydni "Kleine Orgelsolomesse", Franz Schuberti Missa G-duur, lauldakse kiriku enda koori ja orkestriga Thomas Böttcheri dirigeerimisel.

Väga soliidne paik on Viini St. Stephani katedraal (Domkirche St. Stephan zu Wien), kust näiteks aprillis toimus raadio otseülekanne Mozarti "Orgelsolomesse" ja Händeli "I Know That My Redeemer Liveth" (oratooriumist "Messias") esitustest, Katrin üks solistidest. Tavaliselt tehakse kavad koos Domorchesteri ja Domchoriga, tol korral oli dirigendiks Markus Landerer. St. Stephani katedraalis ehk toomkirikus on Katrinil mais ja juulis olnud ka Johann Ernst Eberlini "Missa sexti toni" F-duur ettekanne koos orkestriga Junge Philharmonie Wien, dirigendiks Michael Lessky.

Aprillis laulis ta ka Jesuitenkirches Carl Maria von Weberi "Jubelmesse" solistina, maikuul solistina Mozarti viimaseks jäänud lõpetatud missas "Missa solemnis C-duur". Orkestriks on olnud ka Consortium Musicum Alte Universität, kelle dirigendiks on Christian Birnbaum.

20. juuniks oli Katrin Targo kutsutud solistiks Budapesti Budavári Bachi festivalile Budavári evangeelse kiriku uue oreli sisseõnnistamise kontserdile, ettekandel Bachi kaunid kantaadid BWV 146 ja BWV 149, orelil Peter Kövari, partneriteks Johanna Krokovay, Jan Petryka ja Marcell Krokovay, dirigeeris István Bán. 

Lauljatari on väga rõõmustanud Pjotr Tšaikovski "Jevgeni Onegini" etendused Tšehhimaal Plzeňi Teatris, kus Katrin laulab Tatjana osas. 17. oktoobri esietendus oli laval kuni k.a juunikuuni, ka järgmisel hooajal tuleb see mängukavasse. Katrin Targot kutsuti uuslavastusse kui Karlovy Vary Dvořáki-nimelise konkursi laureaati 2014. aastast. Katrin ütleb, et see on harukordselt hea ja haarav etendus, mida tasuks kindlasti meilgi sinna vaatama sõita. Katrin Targo on lavastuses ainus välissolist.

Juulikuus on Katrin Targol taas 15 esinemist – Mozarti "Requiemi" ettekandeil Viini Karlskirches (1. ja 22. juulil), kus mängib Orchester 1756 ja laulab Heinrich-Biber-Chor ning dirigeerib Martin-Jacques Garand. 3.-16. juulil esineb ta seitsmel eksklusiivsel privaatkontserdil (privaatkontserte toimub igal kuul). 5. juulil astus Katrin üles koos eesti ansambliga Curly Strings nende kavas Viini Kuurordisalongis laulu "Üle ilma" ettekandel, see oli kontsert Eesti EL eesistumise alguse puhul Eesti saatkonna vastuvõtul. Väga põnev oli olnud laulda 8. ja 9. juulil Austrias Grazi linnahallis (otseülekanne TV-s) ja Linzis TipArena'l Andrea Bocelli viimatise CD "Cinema" esitluste maailmatuuri saatekooris, kus astusid üles Ambassade Orchester Wien ja Chorale Ambassade. 19. juulil leiab Millstattis aset solistiesinemine Schuberti lauluga "Karjus kalju peal" ning Mozarti motetiga "Exsultate, jubilate" koos orkestriga Junge Philharmonie Wien, dirigendiks Michael Lessky.

Katrin Targo on Viinis end tutvustanud ka Franz Schuberti interpreedina ning ta on valitud 22 noore laulja hulka eeskätt Kesk-Euroopa maadelt, keda soovitab manageridele Kurt Deutschi algatatud ja organiseeritav ühendus Junge Schubertiade Wien.

Muusikute suguvõsast pärit sopran Katrin Targo õppis kõigepealt Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit, jätkas sellega ka Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias, aga läks peatselt üle akadeemia lauluklassi. Ta lõpetas õpingud meie muusikaakadeemias laulja magistridiplomiga 2008. aastal. Selle kõrval ja järel õppis ta 2005-2006, 2008-2009 ning 2010-2012 erinevate professorite juures Viini Muusika-ja Etenduskunstide ülikoolis, saades ka siit magistrikraadi kiitusega 2012. aastal. Ta on täiendanud end paljudel meistrikursustel nimekate lauljate käe all.

Viimastel aastatel on Katrin Targo leidnud rohkem võimalusi esinemisteks ka Eestis, ja temast rohkem teada saades on teda siia ka sagedamini kutsutud. Tavaliselt on tal palju esinemisi solistina kontsertkorras ja tal ei jää aega teatris ooperiuuslavastuste proovide jaoks. Siiski rõõmustab ta ühe eelseisva teatritöö ootel: tuleva aasta märtsis jõuab Viinis lavale trupi Neue Oper Wien uuslavastus Leonard Bernsteini harvamängitud ooperist "A Quiet Place", kus Katrin Targo on naispeategelase Dede osas.

29. juulil on võimalus Katrin Targot kuulata taas Eestis, ta annab Maria Bachmanni klaverisaatel soolokontserdi Pärnu Eliisabeti kirikus Pärnu Ooperi suveprogrammis.

Toimetaja: Kaspar Viilup



"Pilvelinnad""Pilvelinnad"
Arvustus. Pead pidi pilvelinnades

Katrin Pere vaipade näitus "Pilvelinnad"
Kunstihoone galeriis avatud kuni 23. juulini

Aare PilvAare Pilv
Arvustus. Välju oma paratamatusest ja juhtu

Aare Pilv julgustab lugejat kuulatama iseend ning astuma seeläbi vastu paratamatusele, kirjutab Sirp.

Calvin HarrisCalvin Harris
Arvustus. Moodsad popistandardid

Võtsin korraga ette kolm hiljuti ilmunud ambitsioonikat ja tugeva kommertsjõuga popalbumit – Calvin Harrise "Funk Wav Bounces Vol. 1", Major Lazer "Know No Better EP" ja DJ Khaledi "Grateful" –, et mõista, kuhu suunas tüürivad suured pop-produtsendid.

Christopher Nolan "Dunkirk"Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

FILM
"Ahvide planeedi sõda"
Eesti kino top 7. Perekond on kõige alus

Kui nädalavahetuse kinotabelisse maandunud kolm täiesti erinevat uustulnukat koondada ühe märksõna alla, siis oleks selleks "perekond".

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!