Tartuffi tasuta linastustel jõuab publiku ette neli dokumentaalfilmi ({{commentsTotal}})

"Kui kaks maailma põrkuvad", režissöörid Heidi Brandenburg ja Mathew Orzel (Peruu-USA-Suurbritannia) Autor/allikas: Kaader filmist

Lisaks Tartu Raekoja platsil linastuvale põhiprogrammile toimuvad Tartuffi raames Athena keskuses ka tasuta dokumentaalfilmide linastused, kus sel aastal tuleb juttu urbanismist, suhteportaalidest ja loodusvarade ületarbimisest.

 Festivali dokumentalistikakavva kuuluvad linateosed linastuvad 8. kuni 11. augustini Athena keskuses. Filmid juhatavad sisse oma ala eksperdid ja sissepääs on prii.

Tartu Raekoja platsile püstitatakse suur vabaõhukino, kuhu tuleb 1500 istekohta. Festivali avab autistide armastusest rääkiv USA film "Tagasi pole vaja", kokku jõuab ekraanile 12 mängufilmi.

Tartuff toimub 7. kuni 12. augustini.

Täpsemalt dokumentaalfilmidest:

"Kodanik Jane"
Režissöör Matt Tyrnauer

Eelmise sajandi keskpaiga New York on linn suure algustähega. See on unistus, põnevus ja reaalsus - kõik üheskoos. Linnaplaneerimise kõrgeimale võimupositsioonile tõusnud Robert Moses on modernse arengu betooniusku ristiisa, kelle visiooniks on autotööstust kummardav ja inimesi avalikust ruumist elimineeriv üleorganiseeritud klantslik suurlinn. Ootamatu vastulöögina ilmub meediasse noor ajakirjanik, urbanist ja linnanautleja Jane Jacobs, kes tajub linna kui kogukonda, mitmekesisusest rikastatud sotsiaalvõrku ja võimalusterohket elukeskkonda. Temast kujuneb kodanikuaktivismi kandev hääl, kes oma ausa ja inimeste loomulikust liikumisvabadusest inspireeritud urbanismifilosoofia ning lapsevankriga asub seisma New Yorgi parema tuleviku eest.

Matt Tyrnaueri rohkeid arhiivikaadreid siduv dokumentaalfilm räägib kodanikuaktivismi jõust, linnaplaneerimise loogikast ja tööstuse võimuvõtetest, tuletades siirate ja arusaadavalt sõnastatud seostega meelde, et linn on loodud inimestele, mitte vastupidi.

"#Single"
Režissöör Andrea Eder

Kas ajastu, kus kaaslase või lihtsalt inimliku läheduse leidmine on taandunud vaid hoolikalt valitud profiilipildi õigele kaameranurgale või mobiiliäpi paremale-pahemale pühkimisele, avab kohtinguvõimalused kõigile või muudab inimesi hoopiski eraklikumaks? Kas veebipõhised kohtinguplatvormid on uueks õlekõrreks lootusetult üksikutele romantikutele või on see pelgalt äri, mis müüb üksildastele südametele kalli hinna eest vaid võimalust unistada?

Austerlanna Andrea Ederi debüütdokumentaalfilm vaatleb eri vanustes ja olukordades inimeste internetipõhiste partneriotsingute kulgu, kus ideaalidest kantud ootused ei pruugi alati reaalsusega sobituda. Piisava huumori, ent siiraste emotsioonidega film ei ole mõeldud ainult üksikutele kaaskannatajatele, vaid kogu ühiskonna antropoloogilise vaatlusena, haarates vaataja kaasa nii üliromantilistele kohtingutele kui ka kohmakatele ja pisut piinlikele aruteludele, mida ühel esmakohtingul teha, küsida või selga panna. Ja lõpuks, kas selle võimaluse eest internetis siiski ka peale maksma peaks.

"Kui kaks maailma põrkuvad"
Režissöörid Heidi Brandenburg ja Mathew Orzel

Peruu president Alan Garcia on otsustanud oma riigi majanduse maavarade kaevandamise ja puurimise hüppelise kasvu kaudu maailmakaardile tõsta. Maavarade poolest rikka ja lopsaka loodusega Amazonase piirkonna eesmärgiks saab nüüdsest investorite ligimeelitamine ja kapitalismi toitmine. Samas on see piirkond aga elukeskkonnaks sadadele tuhandetele Peruu põlisasukatele, kes pole valmis looduskaitse all olevat Amazonast puhta looduse hävitamise hinnaga korruptiivsete äritehingute jaoks loovutama.

Valitsuse kavalad seadusemuudatused ning agressiivne jultumus viivad põliselanikega vastasseisuni, mis kiirelt eskaleerub vägivaldseks. Kohalike arvamuse ignoreerimine ja valitsuse võimudemonstratsioonid ei jää aga märkamatuks ning peagi kasvab rahumeelne protest looduse ja elukeskkonna säilitamise nimel üleriigiliseks mässuks.

Kõikjal maailmas nimekaid auhindu korjav dokumentaalfilm ei ole lihtsalt lugu puukallistajatest või ladina-ameerika korruptiivsest demokraatiast, vaid peegeldab tänapäeval pea igal pool levivat ähmast ja kasumihuve toitvat seadusloomet, loodusvarade ületarbimist ning inimeste elukeskkonda mõjutavate küsimuste avaliku arutelu ja üksteise kuulamise vajadust.

"Saada selleks, kes olin"
Režissöörid Moon Chang-Yong ja Jeon Jin

Põhja-India kõrgetes mägedes üles kasvanud Padma Angdu ei ole tavaline poiss: külarahvas peab teda sajanditevanuse Tiibeti munga reinkarnatsiooniks ja seega on ta oma kodukohas pühak, keda kõik austavad. Koos kohaliku külaarstiga, kelle seltsis on poiss sirgunud, õpib ta päevast päeva budistlikke elutarkusi ja omandab vajalikke oskusi, et saada täiskasvanueas targaks meheks, kelleks ta on siia ilma sündinud. Kuid mentor, kelle kaitsva tiiva all on poiss elanud, teab, et tema tarkustest ja oskustest poisist „suure mehe“ kasvatamisel jääb juba väheks. Nad võtavad koos ette teekonna Tiibetisse, kus on Padma tegelik sünnikoht. Nende pikast meditatiivsest rännakust, mida ohustavad nii Hiina ja Tiibeti konfliktist tulenev oht kui ka veel mitu ettenägematut takistust, kujuneb imekaunilt edasi antud lugu tingimusteta armastusest ja sõprusest, mis liigutab vaatajaid filmi viimaste minutiteni.

Filmi lavastajad Chang-Yong Moon ja Jin Jeon jälgisid vana mehe ja poisi kooskasvamise ja teekonna lugu kaheksa aasta vältel. Tänavusel Berliini filmifestivalil ovatsioonide saatel esilinastunud dokumentaalfilm portreteerib emotsiooniderikkalt nii õpilase ja õpetaja omavahelisi suhteid kui ka Tiibeti rahva sitkust.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: