Arvustus. Märkmeid elavast majast ({{commentsTotal}})

Okastraat, arhiivifoto.
Okastraat, arhiivifoto. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Uus raamat
Margus Pikhof
"Lunastuse garnison"
Tammerraamat
190 lk.

Kadunud Hardo Aasmäe ütles kunagi, et Nikolai Morozov on näide sellest, kuis pikaajaline vangistus on inimesele kasulik.

Mainitu oli ühenduses keiser Aleksander II mõrvamisega, võllast pääses, sai eluaegse, ära istus 25 aastat, mille jooksul võttis ette tugeva eneseharimise tee ja väljus targa mehena, keda tsiteerisid keemikud, füüsikud, ajaloolased ja kes veel kõik.

Mis imevangla see tsaristlik küll oli, kuhu võis tellida raamatuid, ajalehti, tinti, paberit. Solženitsõn kah imestas, et lööb terrorist akna katki, kohe pannakse uus klaas asemele ega pisteta isegi kartsa, GULAGis oleks mühatatud pärast korralikku töötlust saabastega: külmetage, rahvavaenlased, kui värske õhk meeldib.

Mispärast, kui kunagi peaks olema juhust autoriga trehvata, olgu elusast või elektroonilisest peast, küsiks kohe: mees, aga kuidas sa türmis raamatuid kirjutasid? Kui telefonid on keelatud, pastakas vist loetakse külmrelvaks, mida see tõepoolest on, südameverega kempsupaberile või?

Ükskõik, kuidas, väga hästi kirjutasid.

Mees.

Kahetsusväärselt pole varasemaid lugenud, aga nüüd väga tahaks. Kõik on lahe. Lämbugu tigedusse need, kes ütlevad: võeh, rets, kirjutab ka veel.

Lugu lühidalt ja, hoidku, et liigset ei lobiseks, järgmine.

Võetakse kuskil kuskil USAs kinni venelane, kes on hirmus küberkuritöötaja. Müüb bitcoin'de eest narkotsi, tellib mõrvu. Teadagi. Kirglik riiklik süüdistaja mõistab kohtult välja nuiata poisile mitusada aastat, nagu seal kombeks. Aga pakutakse ka diili. Võid istuda kümme aastat salastatud Venemaa vanglas, keel suus, kõik teed lahti. Kuigi see on karmim. Palju karmim.

Satub siis tüüp Lunastuse Garnisoni, kus veel koledam kui ette kujutada oskaks. Ainult väga värvikad tegelased. Narkoparun on veel pea kõige sõbralikum. Konginaabrist seaduslik varas notib suvaliselt vaid seepärast, et lapsevägistajast kõnts ei pea elama. Peale kõige tehakse möödaminnes riiklikult salastatud inimkatseid. Natuke ulme poole kisub, aga Venemaal on kõik võimalik.

Rohkem jutust endast ei räägi, ei taha kellelgi lugemiselamust ära rikkuda. Elamust saab siit rohkesti ja veel enam.

Kiidaks niisama. Juba moto eest, mis võetud Grigori Rasputinilt. Lunastusest jutt, siis on see loomulik, loomulikkus aga teravmeelne. Kes siis veel, kui mitte Griša, keda mürk ega kuul võtnud, vaid jääauku ära uppus. Tema nimelt käis hlõstide usulahu alla, mis leiab, et lunastuse Issanda ees saab inimene läbi patukahetsuse – aga et pattu kahetseda, tuleb kõigepealt patustada.

Siin otsivadki kõik lunastust, ega leia. Põgenemisteed ja vastumeelse eluküünla kustutamist niikuinii. Jabur, aga vaatamata koledatele stseenidele on jutt lõbus. Võtab korduvalt itsitama küll. Kasvõi see, mis juhtub, kui retsikambale naisretsid tuppa juhatatakse ja ülemkaabakas Ivan sunnitakse neiule komplimenti tegema. Oi, appi.

Ei kutsu küll üles autorit uuesti vangi panema, kus ta enda väite järgi on hea kirjutada, sest segajaid pole, aga sooviks ikka jõudu, jaksu ja nobedaid näppe klahvidel. Juveelipoed on niikuinii rikastele, ei oska kannatanutele väga kaasa elada.

Toimetaja: Kaspar Viilup



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: