Avangard galeriis saab läbilõike Raivo Korstniku loomingust ({{commentsTotal}})

Raivo Korstniku looming
Raivo Korstniku looming Autor/allikas: Facebook

20. juulil avatakse Avangard galeriis Raivo Korstniku 85. sünniaastapäevale pühendatud retrospektiivnäitus "Tagasivaates: sotsrealismist modernismini".

Näitusel eksponeeritakse Raivo Korstniku loomingut 1950. aastate lõpust kuni 1992. aastani. Suur osa eksponeeritavat loomingust jõuab avalikkuse ette esmakordselt - teosed pärinevad kunstniku perekonna erakogust ja on spetsiaalselt selle näituse tarbeks taastatud.

Kunstnikuna on Korstnik jäänud Eesti kunstiajaloo müstiliseks erakuks — tunnustatud ja tuntud kunstnikuks, kes aktiivsele näitustegevusele eelistas õppejõuna töötamist. Teadaolevalt toimus kunstniku elu jooksul vaid üks isiknäitus. Kunstihariduse omandas ta ERKIs (1951–1957). Pärast ERKI lõpetamist algas 1960. aastatel Korstniku loomingu tuntuim ja hinnatuim ajajärk. Sellesse aega mahub ka üks väheseid Korstniku ülesastumisi 1966. aasta noortenäitusel, mida loetakse Eesti kunstiajaloo üheks olulisimaks uuele kunstile keskendunud väljapanekuks.

Raivo Korstniku loomingut iseloomustab katsetamine žanridega. 1960. aastatel leiab tema teostest sotsrealismile omast ainest tehasemaastikest kuni tööliste kujutamiseni. Samuti on teda seostatud stalinistlikust sotsrealismist väljakasvanud ja sellele vastandunud "karmi stiiliga", mis asendas paraadlikud detailid toorete ja jõuliste lakooniliste vormidega, tuues vaatajani tollase “halli argipäeva”. 1970. aastatel jõuab tema looming suurema eksperimenteerimiseni ja esile kerkivad sürrealistliku ja kubistliku tooniga teosed. 

Aja jooksul võtavad kunstniku loomeperioodi algust markeerivad ümarad ja klassikalised jooned järjest nurgelisemad vormid. Varaste aktide all võib hoolikal vaatlemisel näha metalset skeletti ja inimkehade transformeerumist bioonilisteks sümbioosideks. Teoste sürrealistlikku aspekti rõhutavad Korstniku düsfunktsionaalsed sümbioosid -  näiteks osaks inimkehast võivad saada sinna orgaaniliselt mittekuuluvad motiivid. Näitusel eksponeeritud maalikavanditelt vaatavad vastu "Kosmoseodüsseiast" tuntud sketšid paralleeluniversumitest, kus sama tänava kohale võib kerkida hoopis erinev taevapanoraam. Nende tundmatute planeetide sürrealistlike maastike kohal hõljuvad kosmonaudid ja kunstimuuseumitest tuttavate kubistlike katuste kohal kõmiseb õhurünnak.

Näituse koostasid. Maarja Korstnik ja Meelis Tammemägi. "Tagasivaates: sotsrealismist modernismini" jääb Avangard galeriis avatuks kuni 1. augustini. 

Toimetaja: Kaspar Viilup



Ülev Aaloe (17.12.1944 - 23.07.2017)Ülev Aaloe (17.12.1944 - 23.07.2017)
Suri tõlkija ja teatritegelane Ülev Aaloe

Pühapäeval suri 72-aastasena tuntud tõlkija ja teatritegelane Ülev Aaloe.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.