Arvustus. Teater elust enesest ({{commentsTotal}})

Suuremale osale publikust tähendab
Suuremale osale publikust tähendab "Murru 422/2" uudishimu rahuldamist vangalaelu igapäeva kohta, sest nende müüride taha pole meist enamik saanud piiluda. Autor/allikas: Siim Vahur

Uuslavastus
Kinoteater "Murru 422/2"
Lavastusmeeskond Paavo Piik, Priit Põldma, Henrik Kalmet, Revo Koplus, Raido Linkmann, Paul Piik ja Illimar Vihmar
Esietendus 3. juulil Rummus endises Murru vanglas.

Tundub, et ajal, mil isegi õpetatud teatriteadlased hakkavad väsima postdramaatilise teatri ülistamisest ning on jõudnud uussiira teatri võlude lahkamiseni, on Eesti teatrimaastikku hakanud üha tugevamalt kujundama hoopis uussotsiaalne teater.

Aastaid on seda vagu (nii lavastuste kui ka aktsioonidega) ajanud teater NO99. Seejärel lisandusid Mari-Liis Lille kaastegemisel eri teatreis sündinud ettevõtmised ("Varesele valu …", " Sugu: N", "Ma pigem tantsiksin sinuga", "Teisest silmapilgust", "Väljast väiksem kui seest"). Üha otsustavamalt on oma lavastustes just tänapäeva olulistest probleemidest rääkivale kursile astunud R.A.A.A.M ("Antigone", "Libahunt", "Vannutatud neitsid", "Praegu pole aeg armastamiseks"). Puhta ja mitte kedagi ärritava kunsti teelt on hakanud kõrvale kalduma ka Eesti Draamateater ("Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika", "Becket ehk Jumala au", "Kolm talve") ja isegi Tallinna Linnateater oma "Macbethiga".

Ajal, mil ühiskonnas on pealetungile läinud suletust ja hirmu külvavad rahvuskonservatiivsed jõud, on väga erilaadsed teatrikunstnikud taas hakanud tunnetama vajadust ja vastutust kõnelda vaatajaga avameelselt meid kõiki iga päev erutavatest asjadest: sõjaohust ja selle õhutamisest, totalitarismist ning võimu ja vaimu vahekorrast, populismist ja tõejärgsusest, rahvuskonfliktist, pagulastest, kseno- ja homofoobiast, depressioonist ja kuritegevuse põhjustest. Kokkuvõttes: vabadusest, vendlusest ja inimõigustest tänapäevases keerulises maailmas, kus lihtsad lahendused on päris kindlasti ohtlikud ja valed.

On rõõm, et teotahtest ja fantaasiast pakatav Kinoteater on publiku naerutamise kõrval võtnud sama suuna, sest nüüd, mil tema vaimsed liidrid Paavo Piik ja Henrik Kalmet on Tallinna Linnateatrist lahkunud, on Kinoteatrile selgema oma näo väljakujundamine kindlasti vajalik. Peale lavastuste "Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine", "Aadama õunad" ja "Ei tao" tunnistab soovi vaatajat sisu poolest kõnetada ka Kinoteatri uusim projekt "Murru 422/2". See kujutab endast neljal korral päevas kolme­kümnele inimesele korraldatavat kahetunnist retke 1. jaanuaril 2013 suletud ning praegu mahajäetuna seisva endise Murru vangla territooriumil. Vaataja kõnnib vahialusena need tunnid valvurite käskluste saatel, kuulates samal ajal kõrvaklappidest lugusid tollel territooriumil aset leidnust.

Sellise teatrivormi on viimasel aastakümnel tuntuks (ja jäljendatavaks) mänginud Berliini teatritrupp Rimini Protokoll (2014. aastal festivalil "Talveöö unenägu" ka Tallinnas). Eestis on sellised retked Labürintteater G9 pärusmaa. Hoolimata konkreetsest enam- või vähemhuvitavast stsenaariumist jääb sellise teatrilaadi puhul peaküsimuseks, mis peab olema sellise jalutuskäigu eesmärk just vaatajale/kaasakõndijale? Kinoteatri kõnealuse lavastuse puhul on sellega vähemasti asi selge. Suuremale osale tähendab see uudishimu rahuldamist vangalaelu igapäeva kohta, sest nende müüride taha pole meist enamik saanud piiluda. Ehk ka soovi pärssida tegevust, mis sellisesse asutusse võiks pikemaks ajaks viia.

Teine teatrialane paralleel, mille "Murru 422/2" mälust kergitab, on 2000. aastal Merle Karusoo endises Liiva juurviljaloas teostatud VAT-teatri suurprojekt "Save Our Souls" ("Pääste meie hinged"). Põhimõtteliseks erinevuseks nende kahe lavastuse vahel on aga see, et kui Karusoo ettevõtmises esitasid näitlejad dokumentaaljutustusi eluaegse vangistuse saanud isikute kujunemislugudest ja kuritöödest, siis Kinoteatri lavastuses ei kuule me midagi vangi sattunute süütegudest. Kõrvaklappidest (eesti tippnäitlejate esituses) kostev tekst kirjeldab detailselt vaid vangla argipäeva ja olmet. Selline on olnud autorite valik ning selle valiku raames on lavastusgrupp (Henrik Kalmet, Paavo Piik, Priit Põldma jt) teinud oma tööd ausalt ja suure põhjalikkusega. Pühendumusega täidavad oma ülesannet ka vangivalvuriteks palgatud noored näitlejad ja teatritudengid. Läbi on töötatud hulk mälestusi ja dokumente, tehtud intervjuusid kunagiste vangide, valvurite ja teenistujatega. Tulemusena on sündinud mõtestatud ja hästi liigendatud rännakustsenaarium läbi kogu vangielu – karantiini kaudu sisenemisest kuni ööpimeduses vabastamiseni. Saame ülevaate vangi mõistetute sisemisest hierarhiast ning suhetest nii omavahel kui ka personaliga, lubatud ja lubamatust sidemest välisilmaga, õppimis- ja sportimisvõimalustest, seksuaalelust ja abiellumisestki. Ringkäik lõpeb säilinud filmijupiga kunagisest vanglateatri etendusest ning näitusega, kus kõneldakse juba 1938. aastal avatud Murru vangla ajaloost.

Kui millegi kallal norida, siis oleks ehk tahtnud kõnelevate tegelaste suuremat personifitseeritust (kes, millal ja mille eest istunud jne). Praegu on mõnikord raske eristada koguni vangi ja vangivalvuri räägitavat. Ja kui valvurid juba räägivad, siis tekitab see huvi ka administratsiooni töötingimuste ja olme vastu, sellesse meid aga ei pühendata. Valitud mängureeglid võimaldanuks ehk "rändurite" suhtes suurematki karmust, mis oleks aidanud atmosfääri mõjuvusele veelgi kaasa.

Igasuvine teatrimatk "Tunne oma kodumaad!" on Murru vangla puhul leidnud kindlasti põneva täienduse. Kui oleksin haridusminister, otsiksin võimalust teha selle lavastuse külastamine kohustuslikuks vähemasti Tallinna ja selle ümbruse põhikooli lõpuklasside õpilastele.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.
Arvustus. Kohvrid ja toolid

Loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive.

"Nurjatu saar""Nurjatu saar"
Kümnendad Saaremaa ooperipäevad lõid publikurekordi

Rein Rannapi rock-ooperiga "Nurjatu saar" alanud ooperipäevad lõppesid laupäeval traditsioonilise ooperigalaga, publiku hulgas viibisid nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas. Ooperipäevad kogusid üle 14 500 külastuse.

"Pilvelinnad""Pilvelinnad"
Arvustus. Pead pidi pilvelinnades

Katrin Pere vaipade näitus "Pilvelinnad"
Kunstihoone galeriis avatud kuni 23. juulini

Tom Holland ÄmblikmehenaTom Holland Ämblikmehena
Arvustus. Uus "Ämblikmees" on suvine kassahitt parimas võtmes

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spider-Man: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr., Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
8/10

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!