Arvustus. Ega keegi ilmasambaks jää ({{commentsTotal}})

„Meestepoes“ astub külastaja ammusesse kauplusse installeeritud hauakivide energiavälja – need on pandud kunstniku meestuttavaile.
„Meestepoes“ astub külastaja ammusesse kauplusse installeeritud hauakivide energiavälja – need on pandud kunstniku meestuttavaile. Autor/allikas: Karel Koplimets

Uus näitus
Jüri Ojaver "Meestepood"
Tallinna Linnagaleriis kuni 30. juulini.

Jüri Ojaver on produktiivne kunstnik. Jaanuaris avati Vabaduse galeriis Ojaveri näitus "Surev koer. Vol. 2“, eelmise aasta Haapsalu linnagalerii näituse "Surev koer“ jätk. Ajalikkus ja suhe olnuga on päevakorral ka "Meestepoes“, kus Ojaver on praeguse Linnagalerii ruumidesse toonud sammaldunud mälestusmärkidest ning lipsudest koosneva installatsiooni. See astub kahes toas dialoogi mälestusega meeste­rõivaste poest, mis tegutses 1980. aastate alguses samades ruumides ning mille sisekujunduse oli kunstnik kunagi, ligi kolmkümmend aastat tagasi, teinud. Liigkeerukasse kontseptualismisohu vajumata laseb autor näitusel mõtiskleda meeste rohkem ja vähem tuntud lausekatkeis peituvate süvakihtide ja konteksti üle ning lõpuks mõistatada, miks on lipse ligi kaks korda vähem kui mälestusmärke. Kunstnik on pretendeerinud jõulisele ja humoorikale üldistusele ning tabanud kergesti avaneva näitusega märki.

Jüri Ojaveri kunstis on väljapaneku koht ning mälutemaatika tähenduslikud. Teda on kirjeldatud kohaspetsiifilise kontseptualistina, kellele on tegevuses oluline dialoog olnuga. Nii "Sureva koera“ näitusepaarikus kui ka kunagise meesteriiete poe ning praeguse samuti nimetatud näituse dialoogis on rõhk aja voolavusel ja kordumisel. "Meestepoes“ astub külastaja ammusesse kauplusse installeeritud hauakivide energiavälja – need on pandud kunstniku meestuttavaile. Objekte hauakividena kirjeldada tundub kohatu, seda enam et enamik sammastatud meestest on veel elus, kuid ometigi on adekvaatsemat võrdlust raske leida. Tegu on kivisammastega, mis on ajahambast puretud ning kannavad eriala ning vanuse poolest eripalgeliste meeste sulest konteksti ning seletuseta marmorisse graveeritud sententsi: sookaaslaste sõnaga räägitakse meeste tervisest, elukvaliteedist, suremusest ning nende jäetavast kultuuri- ja mälujäljest. Iga mõttekild võiks anda tõuke esseeks või pikemaks arutluseks, mida on autor oma lausega silmas pidanud või kuidas puudutab see mõte mehelikkust selle ilmingutes. Mälestusmärke uurides võib järeldada, et oluline mehelikkuse aspekt on kindlasti võistlus: kas iseendaga, elu­raskustega, sporditulemuste nimel vms. Kuivõrd sarkasmiga laetult tuleb võtta aga kunstniku rõhutust, kui sportlik ollakse (Rein Kelpman), või kuivõrd muretut elu saab nautida päevast päeva teiste muresid lahendav kunstikollektsionäär (Margus Punab), jääb iga vaataja otsustada. Võllahuumorisse lisab morbiidse noodi Ants Juskele pühendatud mälestusmärgil ilutsev "… ma ei saanud sellega hakkama“. Üldistatult on see just see, mida üks mees kunagi tunnistada ei soovi, kuid millest pole pääsu kellelgi. Ajalikkus ning allavandumine ühendab nii endisi külastajaid poes kui ka tänaseid näitusel.

Näituse teises toas avatud lipsude väljapanekul on autor luubi alla võtnud meestes diametraalselt erinevaid tundeid tekitava aksessuaari: lips kui aheldatuse ja orjuse märk versus lips kui staatuse sümbol. Ütlen "on võtnud“, kuigi ta on jätnud tõlgendamise pigem vaataja hooleks, sest lipsud on konservatiivselt seinale riputatud ning neid ühendab vaid maitsetu muster ja odav materjal, mitte mõni käigult haaratav ühisnimetaja. Lipsukandmine või lipsu mitte­kandmine on võimalus end mehena identifitseerida: lips eristab dändit töömehest, kes ei saa endale maniküürist läikivaid küüsi lubada. Toomas Hendrik Ilvese kikilipsude üle arutatakse moe­blogis ning Donald Trumpi kubemeni ulatuva lipsu sügavamaid tähendusi lahkab antropoloogidest ajakirjanike hord. Kogu värvikirevuse ja mitmeti tõlgendatavuse juures peab mehel ometi vähemasti üks lips kapis rippuma. Isegi kui käsitleda lipsu aheldatuse sümbolina või allaheitlikkusena seoses sündmusega, mis seda kandma kohustab, siis vähemasti matused on põhjus, mis säärast ohverdust õigustab. Hauakivid ning lipsud – see, mis meestest maha jääb.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: