Arvustus. Ega keegi ilmasambaks jää ({{commentsTotal}})

„Meestepoes“ astub külastaja ammusesse kauplusse installeeritud hauakivide energiavälja – need on pandud kunstniku meestuttavaile.
„Meestepoes“ astub külastaja ammusesse kauplusse installeeritud hauakivide energiavälja – need on pandud kunstniku meestuttavaile. Autor/allikas: Karel Koplimets

Uus näitus
Jüri Ojaver "Meestepood"
Tallinna Linnagaleriis kuni 30. juulini.

Jüri Ojaver on produktiivne kunstnik. Jaanuaris avati Vabaduse galeriis Ojaveri näitus "Surev koer. Vol. 2“, eelmise aasta Haapsalu linnagalerii näituse "Surev koer“ jätk. Ajalikkus ja suhe olnuga on päevakorral ka "Meestepoes“, kus Ojaver on praeguse Linnagalerii ruumidesse toonud sammaldunud mälestusmärkidest ning lipsudest koosneva installatsiooni. See astub kahes toas dialoogi mälestusega meeste­rõivaste poest, mis tegutses 1980. aastate alguses samades ruumides ning mille sisekujunduse oli kunstnik kunagi, ligi kolmkümmend aastat tagasi, teinud. Liigkeerukasse kontseptualismisohu vajumata laseb autor näitusel mõtiskleda meeste rohkem ja vähem tuntud lausekatkeis peituvate süvakihtide ja konteksti üle ning lõpuks mõistatada, miks on lipse ligi kaks korda vähem kui mälestusmärke. Kunstnik on pretendeerinud jõulisele ja humoorikale üldistusele ning tabanud kergesti avaneva näitusega märki.

Jüri Ojaveri kunstis on väljapaneku koht ning mälutemaatika tähenduslikud. Teda on kirjeldatud kohaspetsiifilise kontseptualistina, kellele on tegevuses oluline dialoog olnuga. Nii "Sureva koera“ näitusepaarikus kui ka kunagise meesteriiete poe ning praeguse samuti nimetatud näituse dialoogis on rõhk aja voolavusel ja kordumisel. "Meestepoes“ astub külastaja ammusesse kauplusse installeeritud hauakivide energiavälja – need on pandud kunstniku meestuttavaile. Objekte hauakividena kirjeldada tundub kohatu, seda enam et enamik sammastatud meestest on veel elus, kuid ometigi on adekvaatsemat võrdlust raske leida. Tegu on kivisammastega, mis on ajahambast puretud ning kannavad eriala ning vanuse poolest eripalgeliste meeste sulest konteksti ning seletuseta marmorisse graveeritud sententsi: sookaaslaste sõnaga räägitakse meeste tervisest, elukvaliteedist, suremusest ning nende jäetavast kultuuri- ja mälujäljest. Iga mõttekild võiks anda tõuke esseeks või pikemaks arutluseks, mida on autor oma lausega silmas pidanud või kuidas puudutab see mõte mehelikkust selle ilmingutes. Mälestusmärke uurides võib järeldada, et oluline mehelikkuse aspekt on kindlasti võistlus: kas iseendaga, elu­raskustega, sporditulemuste nimel vms. Kuivõrd sarkasmiga laetult tuleb võtta aga kunstniku rõhutust, kui sportlik ollakse (Rein Kelpman), või kuivõrd muretut elu saab nautida päevast päeva teiste muresid lahendav kunstikollektsionäär (Margus Punab), jääb iga vaataja otsustada. Võllahuumorisse lisab morbiidse noodi Ants Juskele pühendatud mälestusmärgil ilutsev "… ma ei saanud sellega hakkama“. Üldistatult on see just see, mida üks mees kunagi tunnistada ei soovi, kuid millest pole pääsu kellelgi. Ajalikkus ning allavandumine ühendab nii endisi külastajaid poes kui ka tänaseid näitusel.

Näituse teises toas avatud lipsude väljapanekul on autor luubi alla võtnud meestes diametraalselt erinevaid tundeid tekitava aksessuaari: lips kui aheldatuse ja orjuse märk versus lips kui staatuse sümbol. Ütlen "on võtnud“, kuigi ta on jätnud tõlgendamise pigem vaataja hooleks, sest lipsud on konservatiivselt seinale riputatud ning neid ühendab vaid maitsetu muster ja odav materjal, mitte mõni käigult haaratav ühisnimetaja. Lipsukandmine või lipsu mitte­kandmine on võimalus end mehena identifitseerida: lips eristab dändit töömehest, kes ei saa endale maniküürist läikivaid küüsi lubada. Toomas Hendrik Ilvese kikilipsude üle arutatakse moe­blogis ning Donald Trumpi kubemeni ulatuva lipsu sügavamaid tähendusi lahkab antropoloogidest ajakirjanike hord. Kogu värvikirevuse ja mitmeti tõlgendatavuse juures peab mehel ometi vähemasti üks lips kapis rippuma. Isegi kui käsitleda lipsu aheldatuse sümbolina või allaheitlikkusena seoses sündmusega, mis seda kandma kohustab, siis vähemasti matused on põhjus, mis säärast ohverdust õigustab. Hauakivid ning lipsud – see, mis meestest maha jääb.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.
Arvustus. Kohvrid ja toolid

Loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive.

"Nurjatu saar""Nurjatu saar"
Kümnendad Saaremaa ooperipäevad lõid publikurekordi

Rein Rannapi rock-ooperiga "Nurjatu saar" alanud ooperipäevad lõppesid laupäeval traditsioonilise ooperigalaga, publiku hulgas viibisid nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas. Ooperipäevad kogusid üle 14 500 külastuse.

"Pilvelinnad""Pilvelinnad"
Arvustus. Pead pidi pilvelinnades

Katrin Pere vaipade näitus "Pilvelinnad"
Kunstihoone galeriis avatud kuni 23. juulini

Tom Holland ÄmblikmehenaTom Holland Ämblikmehena
Arvustus. Uus "Ämblikmees" on suvine kassahitt parimas võtmes

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spider-Man: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr., Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
8/10

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!