Festivalil Varssavi kuningalossis kuuleb mitmeid teoseid Eesti heliloojatelt ({{commentsTotal}})

Varssavi kuningaloss
Varssavi kuningaloss Autor/allikas: Pressimaterjalid

Varssavi kuningalossi õuelaval korraldataval muusikafestivalil "Ogrody Muzyczne" ("Muusikaaiad") on tänavu aukülalisteks Eesti muusikud ning ettekandel meie heliloojate loodud muusikat.

Juba 17. korda toimuvas pidusarjas on seekordne tähelepanu meie muusikale ja kunstile seoses Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus, samuti Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul. Festival, mis kestab tänavu 1. juulist kuni 26. juulini, tutvustab Eestit kolme erineva programmiga. Välja on pandud ka Arvo Pärdile pühendatud atraktiivne näitus. 

Kolmest Eesti õhtust on kaks juba toimunud. 3. juuli avakontserdil tervitasid muusikuid ja publikut festivali juhid ning Eesti Vabariigi suursaadik Poolas Harri Tiido. 3. juulil astus kuningalossi 1000-kohalisel areenil üles Eesti Klaveriorkester. Meie muusika esimeseks tutvustajaks sai seal maestro Jaan Rääts: ettekandele tuli tema Kontsert kaheksale pianistile neljal klaveril op. 126 (2005), seejärel esitati Urmas Sisaski klaverisümfoonia "Universumi hääled“ op. 88 (2002) ning Rein Rannapi suurepärane arranžeering Modest Mussorgski tsüklist "Pildid näituselt“, mis oli esiettekandel viimatisel rahvusvahelisel Tallinna klaverifestivalil novembris. Klaveriorkestris mängisid Varssavis Kristi Kapten – Piret Väinmaa, Kai Ratassepp – Mati Mikalai, Reet Kopvillem-Ruubel – Piret Habak ning uue duona Johan Randvere – Margus Riimaa.

Teise kava festivalil Varssavis tõi kuulajateni 10. juulil ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. See kava on Saluveeri kui koori dirigendi-kunstilise-juhi tõeline meistriteos. Õhtu kuningalossi vabaõhulaval kandis pealkirja "Põhjala-Balti vibratsioonid“ ja algas Cyrillus Kreegi töötlusega rahvakoraalist "Mu süda, ärka üles“. Siis kõlas laul, millel on küljes uhke silt, et see on pühendus meie kuulsalt heliloojalt Aarne Saluveerile ja ETV tütarlastekoorile – Arvo Pärdi "Peace Upon You, Jerusalem“ Psalm 121/122). Ja siis läti, taani ja rootsi heliloojad, igaüks ühe palaga – populaarse läti helilooja Ēriks Ešenvaldsi, taanlase, ka Taani Raadio bigbändi juhi Michael Bojeseni, ning rootslanna, Stockholm Kuningliku Muusikaakadeemia kompositsioooniprofessori Karin Rehnquisti teosed.

Kava ülejäänud osas valitses Veljo Tormis: 7-osaline tsükkel "Modaalsed etüüdid“, osi tsüklitest "Sügismaastikud“ ja "Kiigelaulud“, "Lauliku lapsepõli“, "Laulu sild“, "Sampo tagumine“, "Pärismaalase lauluke“, lisapaladeks olid plaanitud Ástor Piazzolla "La muerte del Angel“, Tormise "Sakste sõim“ ning Olav Ehala "Vaid see on armastus“.

Kolmas kontsert Varssavis on veel ees ja saab ettekande 24. juulil. Selle viib festivalile kammerkoor Vox Clamantis koos instrumentaalansambliga Jaan-Eik Tulve juhatusel. Ansamblis mängivad Liis Viira harfil, Sven Grünberg klahvpillidel, Mihkel Mälgand kontrabassil, Vambola Krigul löökpillidel, muusikaettekannete visuaalid on teinud Riho Västrik. Kavas on Arvo Pärdi "Alleluia-Tropus“ ja "Drei Hirtenkinder aus Fátima“, Tõnis Kaumanni "Ave Maria“ ja Sven Grünbergi "Vaadates sisse“, nende vahel gregoriaani hümn, antifoon ning conductus, Magister Perotinuse ning Gilles Binchois' palad.

Kolmeteiskümnel viimasel aastal on Varssavi lossifestivali kunstiliseks juhiks rahvusvaheliselt tuntud helilooja ning pianist Zygmunt Krauze. See on seesama Zygmunt Krauze, kelle esinemist ja teoseid käisime kuulamas 1960ndatel konservatooriumi tudengitena tollal meile ainsa “aknana Euroopasse“ avanenud kaasaegse muusika festivalil "Varssavi sügis“. Zygmunt Krauze on meist kirjutanud pidustuste bukletis ning ütles oma tervitussõnad esimese Eesti õhtu avamisel 3. juulil. Rukkilillega esikaanel, on bukletis ära trükitud ka Harri Tiido tervitus. Festivali reklaamid tutvustavad meid kui "loovate inimeste maad“ ("Estonia – kraj ludzi kreatiwnych“), toonitades ka seda, et mitmed Eesti muusikud külastavad Poolat nüüd üldse esimest korda.

Toimetaja: Kaspar Viilup



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.