Festivalil Varssavi kuningalossis kuuleb mitmeid teoseid Eesti heliloojatelt ({{commentsTotal}})

Varssavi kuningaloss
Varssavi kuningaloss Autor/allikas: Pressimaterjalid

Varssavi kuningalossi õuelaval korraldataval muusikafestivalil "Ogrody Muzyczne" ("Muusikaaiad") on tänavu aukülalisteks Eesti muusikud ning ettekandel meie heliloojate loodud muusikat.

Juba 17. korda toimuvas pidusarjas on seekordne tähelepanu meie muusikale ja kunstile seoses Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus, samuti Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul. Festival, mis kestab tänavu 1. juulist kuni 26. juulini, tutvustab Eestit kolme erineva programmiga. Välja on pandud ka Arvo Pärdile pühendatud atraktiivne näitus. 

Kolmest Eesti õhtust on kaks juba toimunud. 3. juuli avakontserdil tervitasid muusikuid ja publikut festivali juhid ning Eesti Vabariigi suursaadik Poolas Harri Tiido. 3. juulil astus kuningalossi 1000-kohalisel areenil üles Eesti Klaveriorkester. Meie muusika esimeseks tutvustajaks sai seal maestro Jaan Rääts: ettekandele tuli tema Kontsert kaheksale pianistile neljal klaveril op. 126 (2005), seejärel esitati Urmas Sisaski klaverisümfoonia "Universumi hääled“ op. 88 (2002) ning Rein Rannapi suurepärane arranžeering Modest Mussorgski tsüklist "Pildid näituselt“, mis oli esiettekandel viimatisel rahvusvahelisel Tallinna klaverifestivalil novembris. Klaveriorkestris mängisid Varssavis Kristi Kapten – Piret Väinmaa, Kai Ratassepp – Mati Mikalai, Reet Kopvillem-Ruubel – Piret Habak ning uue duona Johan Randvere – Margus Riimaa.

Teise kava festivalil Varssavis tõi kuulajateni 10. juulil ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. See kava on Saluveeri kui koori dirigendi-kunstilise-juhi tõeline meistriteos. Õhtu kuningalossi vabaõhulaval kandis pealkirja "Põhjala-Balti vibratsioonid“ ja algas Cyrillus Kreegi töötlusega rahvakoraalist "Mu süda, ärka üles“. Siis kõlas laul, millel on küljes uhke silt, et see on pühendus meie kuulsalt heliloojalt Aarne Saluveerile ja ETV tütarlastekoorile – Arvo Pärdi "Peace Upon You, Jerusalem“ Psalm 121/122). Ja siis läti, taani ja rootsi heliloojad, igaüks ühe palaga – populaarse läti helilooja Ēriks Ešenvaldsi, taanlase, ka Taani Raadio bigbändi juhi Michael Bojeseni, ning rootslanna, Stockholm Kuningliku Muusikaakadeemia kompositsioooniprofessori Karin Rehnquisti teosed.

Kava ülejäänud osas valitses Veljo Tormis: 7-osaline tsükkel "Modaalsed etüüdid“, osi tsüklitest "Sügismaastikud“ ja "Kiigelaulud“, "Lauliku lapsepõli“, "Laulu sild“, "Sampo tagumine“, "Pärismaalase lauluke“, lisapaladeks olid plaanitud Ástor Piazzolla "La muerte del Angel“, Tormise "Sakste sõim“ ning Olav Ehala "Vaid see on armastus“.

Kolmas kontsert Varssavis on veel ees ja saab ettekande 24. juulil. Selle viib festivalile kammerkoor Vox Clamantis koos instrumentaalansambliga Jaan-Eik Tulve juhatusel. Ansamblis mängivad Liis Viira harfil, Sven Grünberg klahvpillidel, Mihkel Mälgand kontrabassil, Vambola Krigul löökpillidel, muusikaettekannete visuaalid on teinud Riho Västrik. Kavas on Arvo Pärdi "Alleluia-Tropus“ ja "Drei Hirtenkinder aus Fátima“, Tõnis Kaumanni "Ave Maria“ ja Sven Grünbergi "Vaadates sisse“, nende vahel gregoriaani hümn, antifoon ning conductus, Magister Perotinuse ning Gilles Binchois' palad.

Kolmeteiskümnel viimasel aastal on Varssavi lossifestivali kunstiliseks juhiks rahvusvaheliselt tuntud helilooja ning pianist Zygmunt Krauze. See on seesama Zygmunt Krauze, kelle esinemist ja teoseid käisime kuulamas 1960ndatel konservatooriumi tudengitena tollal meile ainsa “aknana Euroopasse“ avanenud kaasaegse muusika festivalil "Varssavi sügis“. Zygmunt Krauze on meist kirjutanud pidustuste bukletis ning ütles oma tervitussõnad esimese Eesti õhtu avamisel 3. juulil. Rukkilillega esikaanel, on bukletis ära trükitud ka Harri Tiido tervitus. Festivali reklaamid tutvustavad meid kui "loovate inimeste maad“ ("Estonia – kraj ludzi kreatiwnych“), toonitades ka seda, et mitmed Eesti muusikud külastavad Poolat nüüd üldse esimest korda.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: