New Yorgis õppiv Holger Marjamaa esineb Leigo Järvemuusika festivalil ({{commentsTotal}})

Holger Marjamaa
Holger Marjamaa Autor/allikas: Kaupo Kikkas

20. juubelit tähistava Leigo Järvemuusika festivali esimesel päeval astub esmakordselt Leigo lavale maailma üks hinnatumaid noori pianiste, Holger Marjamaa.

Marjamaa, kes astub sedapuhku lavale koos Heikko Remmeliga kontrabassil ja Kaspar Kallustega trummidel, ootab Leigol esinemist juba huviga.

Lisaks Holger Marjamaa Triole saab nendega koos laval näha ka Estonian Cello Ensemble’it. "Olen ka varem sama tšellokvartetiga koostööd teinud ja see muudab kava koostamise pisut lihtsamaks - see koosneb kindlasti nii jazzistandarditest kui ka originaalloomingust,” ütles Marjamaa.

Holgeri tee tippu sai alguse Tallinna muusikakeskkoolist, edasi suundus ta Eesti muusika- ja teatriakadeemiasse klassika ja jazzi erialale. "Sealt edasi läksin Sibeliuse akadeemiasse ja magistrit teen New Yorgis Manhattan School of Music’is," loetles Marjamaa.

Hetkel jagabki Marjamaa oma elu Tallinna ja New Yorgi vahel. "Vahetult enne Leigot toimub veel üks kontsert Pariisis ja sügisest lendan jälle New Yorki tagasi," räägib ta.

Leigo Järvemuusika tähistab sel aastal oma 20. aastapäeva, samuti maestro Neeme Järvi 80., Eesti riikliku sümfooniaorkestri 90. ja Eesti ühe vanima päevalehe Postimehe 160. sünnipäeva.

2017. aasta tipphetkedeks on reedel toimuv Leigo Järvemuusika Festivaliorkestri ja kammerkoori Voces Musicales esituses kõlav Arvo Pärdi ning Pēteris Vasksi kaasaegne looming. Laupäevane programm on pühendatud maestro Neeme Järvile, kus uhke lõpuakordi annab ERSO dirigent Neeme Järvi juhatamisel. ERSO esituses saab kuulda M. Bruchi 1. viiulikontserti, kus esiviiuliks Miina Järvi. Päeva lõpetab F. Schuberti 9. sümfoonia.

Leigo Järvemuusika on 1998. aastal alguse saanud unikaalne üritus, mis kombineerib klassikalise muusika suurejoonelise valgus- ja tuleetendusega maalilisel järvemaastikul Lõuna-Eestis. Festivalile pani aluse Tõnu Tamm, kelle unistuseks oli kaunis muusika vabamasse ja looduslikumasse keskkonda tuua. Leigo Järvemuusika missioon on populariseerida klassikalist muusikat ning pakkuda külastajatele unustamatut emotsiooni läbi tipptasemel muusikalise elamuse ja ainulaadse valgusetenduse.

Toimetaja: Rutt Ernits



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: