Arvustus. Moodsad popistandardid ({{commentsTotal}})

Calvin Harris
Calvin Harris Autor/allikas: Facebook

Võtsin korraga ette kolm hiljuti ilmunud ambitsioonikat ja tugeva kommertsjõuga popalbumit – Calvin Harrise "Funk Wav Bounces Vol. 1", Major Lazer "Know No Better EP" ja DJ Khaledi "Grateful" –, et mõista, kuhu suunas tüürivad suured pop-produtsendid.

Popmuusika standardiseerumine on olnud reaalsus läbi levimuusika ajaloo. Sõltuvalt ajastust on olnud mingid käigud, mis tagavad küllalt kindla kommertsedu, enamik sellistest produktidest – paljudel juhtudel ei tasu sellies olukorras rääkida loomingust – devalveeruvad aga lühikese aja jooksul ning tulevikus jääb võnkuma lihtsalt õrn nostalgiafaktor.

Viimasel paaril aastal on need nupud olnud kindlasti trap ja sellest lähtuvalt kõiksugune ägisev-jorisev räpp, leegitsev ning paugutav EDM ja loomulikult päikese- ning plaksupop, mis Pharrelli "Happy" ja Daft Punki "Get Lucky" ajendil on roninud igasse prakku. Sinna ritta lisanduvad vaikselt jälle – Enrique Iglesias hakkas just moest minema – ka pruunid ilma särgita latiinomehed, nagu kinnitab maailma vallutav loodusõnnetus "Despacito".

Targad moodsad produ(k)tsendid võtavad neist kõigist midagi, viskavad blenderisse ja välja tuleb maitsev smuuti, millega toita rikkaid ja vaeseid, lolle ja tarku, kriitikuid ja tavarahvast, keda iganes. Seepärast tuleb neid kolme plaati käsitleda samadel alustel, sest nende eesmärk on sama. Kerge ja lihtsasti müüdav pop, mis ei esita kuulajale liigseid nõudmisi ning avab end ilma igasuguse kontekstita. Muusika, mis kaubanduskeskuses muusikaosakonna asemel sobib pigem tarbekaupade riiulile.

Major Lazer
"Know No Better EP" (Mad Descent)
1/10

 

Alustades halvimast, siis Major Lazeri viimase EP on ikka talumatult ebameeldiv. Täielik loodusõnnetus, mis igava produktsiooni, põhjendamatu bassipaugutamise, tühise autotune-räpi, ninahäälega Sean Pauli ja latiinolaulikutega teeb kõik selleks, et lahustada muusikast igasugune loomefaktor. Tüübid, keda paar aastat tagasi tunnustasid isegi kriitikud, on langenud sügavale mädasohu.

Sealsed klubihitid on nagu legomajad, ühevärvilistest klotsidest kokku laotud näotud junnid, millesse on üritatud pressida nii palju jõudu ja funktsionaalset müdistamist, et katel ajab mõne sekundiga üle, pea hakkab ringi käima ja kui palju kuulata, võib ära ka minestada. EDM-ekstremism, mida tuleks enne kõvasti lahjendada, kui üldse ette võtta tasuks.

Ja mida ma tegelt asja ilustan, neid lugusid ei tasugi ette võtta. Halb, halb, halb ja veelkord halb muusika, millest paistab välja arulagedus ja soov müüa end globaalsel turul. Kui see oleks mingisuguse Mehhiko küla kohalik muusika, ei heidaks ette, aga seda helireostust tulvab kõikjalt, alates kaubanduskeskustest lõpetades edetabelitega.

DJ Khaled
"Grateful" (Epic)
4/10

Ei pea kaugele vaatama, et leida üles absurdselt produktiivne hüperprodutsent DJ Khaled. Kui Major Lazer üritab viilida tantsumuusikalt maha kõik nurgad, muutes selle näotuks helivooks, siis sama juhtub Khaledi puhul hip-hopiga. Tema kaasautorite meeskond – Chance the Rapper, Migos, Travis Scott, Alicia Keys, Beyoncé, JAY Z, Rihanna, 21 Savage – lubaksid justkui oodi moodsale mustale muusikale, kuid see jääbki vaid lootuseks.

"Grateful" paistab kohe silma gängstaräpi ülepakutuse ja lopsakusega, seal ei ole ruumi hingamiseks, räppar sülgab sõnalaviini nii kuis jõuab ja matab tihti isegi rütmid ja musikaalsuse. See ei ole aga albumi tegelik ambitsioon, kommertspüüdluste tõttu on seal proovitud esiplaanile lükata kiledad ja kriiskavad raadiorefräänid ja meeldejäävad meloodiad, mis aga mattuvad selle ülekülluse alla. Toimetamata materjal, millest tuleks sarnaselt Major Lazeriga palju maha võtta, et selleks asja saaks.

Probleeme leiab sellel plaadil kõikjalt. Lood, mida albumile jõudnud lausa 22, on lihtsalt halvad. Puudub igasugune laulukirjutamine, see on alko- ja narkojoobes lalin, mis on stuudios staaridega koos pidu pannes salvestatud. Pärast kaine peaga istus Khaled puldi taha ja hakkas nuppe keerama, kruttis sinna pisut tümpsu ja popikaid meloodiaid taustaks, et ikka rahvale rohkem peale läheks. Muidugi väänas ikka valjust ja vunki ka peale, mistõttu muutuvad lood kohati kakofooniaks.

Ja kui keegi karjub pea iga loo alguses enda nime ja häirivat fraasi "WE THE BEST MUSIC", siis tahaks talle käsipidi kallale minna. DJ Khaled on egomaniakk, kes teab, kuidas lugusid müüa, aga tal puudub igasugune musikaalsus. Albumi tipphetked on Rihanna ("Wild Thoughts") ja Beyoncé ("Shining") kaastööd, mis avaldati juba singlitena, plaadi võib seega julgelt kuulamata jätta.

Calvin Harris
"Funk Wav Bounces Vol. 1" (Sony)
8/10

Calvin Harrise käsitlustes ei muutunud tema karjääri algusest saadik eriti midagi. Võimas ja ülepakutud staadioni-EDM, täpselt midagi sellist, nagu võib näha suvel Pärnu rannas Weekend festivalil. Ta ei erinenud tüüpilisest EDM-tüpaažist millegi poolest, parimal juhul oli tal lihtsalt natukene rohkem raha aastatega kogunenud ja leidus kuulsaid sõpru, kes viitsisid ta lugudes kaasa teha. Muusika, mis ei väärinud tähelepanu, kui raadiost tuli, siis vahetasin kanalit.

Siis aga juhtus midagi. Ma ei tea, kas ta lõi pea ära, esivanemate kummitus käis kollitamas või midagi muud väga mõjusat, aga Harris keeras otsa ringi. Leegiheitjad, tossumasinad ja basskõlarite tornid läksid keldrisse ja tema muusikasse kolis ilus ilm, retrosüntesaatorid ja aus funk. Ei mingit paugutamist ja müristamist enam, kampa tulid Frank Ocean, Pharrell Williams, Snoop Dogg ja Migos ning koos hakati päikest purki suruma.

"Funk Wav Bounces Vol. 1" on siiski album vaid tinglikult. See on kogumik singlitest, mis kõik astuvad üsna sarnast rada – see on suve kõige mõnusama rannapeo muusika, joviaalne ning täis õnne-rõõmu. Ideaalne popmuusika, mis avab end kohe, neid lugusid ei ole vaja helimerest taga otsida, vastupidi, need ronivad ise sinu juurde ja ei lase lahti. Kui "Slide" koos Frank Oceaniga tundus esimestel kuulamistel lollakas ja tüütu, siis miskipärast läksin tagasi, kuulasin veel, panin isegi korduse peale, ning tänaseks on lugu vast sadakond korda klappides mänginud. Äärmiselt sõltuvusttekitav, sest Harrise emotsionaalne palett on nii mahlakas, millesarnast kohtab (pop)muusikas harva.

Vaatamata sellele magusale hurmale, millega uus Calvin Harris võlub, ei mõju ta agressiivselt ega pealetükkivalt. Mõne kuulamise järel saab sellest hoopis hea ühtlane mass, midagi sellist, mis ei sega ühtki igapäevatoimingut ning hoiab sind lihtsalt mõnusas muusikapilves. Loo piirid kaotavad tähtsuse, "Funk Wav Bounces Vol. 1" muutub hea laulukirjutuse, nõtkete meloodiate ja pea täiusliku popmuusika tervikuks. Õppematerjal kõigile alustavatele produtsentidele, tasuks näpuga järge ajada.

Need kolm plaati kinnitavad, et popmuusikas ei ole oluline maksimalism ja pidev paugutamine, vaid kõigi standardiseerunud aspektide kõrval jääb kõige tähtsamaks siiski hea meloodia ja laulukirjutus. Kui on kehv laul, siis ei viitsi kuulata ja paned edasi, hea ning tõeliselt hea loo juurde tuled aina uuesti tagasi ning see ei lase lahti, tahad sa seda või mitte. Kummitab peas, kaubanduskeskuses, reklaamides, hea popmuusika on nagu epideemia, mis vallutab maailma.

Ilmselt mu jutt on siiski täielik lollus, sest praegu vallutab ülehelikiirusel maailma "Despacito", mis, noh, ei ole....



Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”
Galerii. Jaan Toomik avas Keskturul näituse vasakpoolsest läänest

Täna, 23. augustil avas Jaan Toomik oma uue näitus "Kuidas lääs oli vasak" Tallinna Keskturu peahoone teisel korrusel. Lastekodu 1 ehk Temnikova & Kasela galeriis avatakse samal pärastlõunal ka Moskva kunstniku Olga Tšernõševa väljapanek “Algunas Canciones Lindas”.

The FallThe Fall
Arvustus. The Fall kui bänd, mida ei tasu maha kanda

Uus plaat

The Fall
"New Facts Emerge" (Cherry Red)
7/10

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Lavastus etendub ka lavakunstikooli 28. lennu diplomitööna
Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas

Stefan Peetri arvustus lavastusest "...Ja peaksin sada surma ma..."."

KIRJANDUS
Jorge Luis Borges
Arvustus. Mälu ja ajaliiv

Uus raamat

Jose Luis Borges

"Liivaraamat. Shakespeare'i mälu"

Tõlkinud Kai Aareleid

Loomingu Raamatukogu

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver. Selgeltnägija

Tippspetsialist loobus oma ülihästi tasustatud töökohast rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja rajas mittetulundusühingu samas valdkonnas. Miks? Sest ta ei suutnud vaadata seda raiskamist, mis ettevõttes tema valdkonnas toimus. Tema esmane ülesanne oli kokkuhoid, toodete tarnetega kaasneva aja ning ressurssi säästmine. See aga ei olnud enam ettevõttele kasulik harjunud kapitalistlike mudelite põhjal.

Jumalateenistus Tori kirikusJumalateenistus Tori kirikus
Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.