Jaan Tooming. Lahkujad ({{commentsTotal}})

Vabanenuna Vahemere ääres.
Vabanenuna Vahemere ääres. Autor/allikas: AFP/ Scanpix

Jaan Toominga lühijutusari jätkub "Lahkujatega".

KÕIGE LÜHEM JUTT

Mati Joonuks läks oma firmaga pankrotti. Samal päeval hääletas ta tee ääres ning sõitis minema: Lõuna-Euroopasse. Hakkas seal prükkariks ning elas õnnelikult surmani.

AUTSAIDER

Mikk ei suutnud imetleda inimesi. Kuidas võis ta seda, kui inimkond oli ummikus. Ja süüdi oli inimene ise. Ei saa ju ajada kellegi kaela looduse reostamist, demograafilist plahvatust, erosiooni, Läänemere roiskumist ja ookeanide prahti, ei, nüüd veel sai võtta ainukeseks sõbraks õitsva viirpuu, imetleda seda, hellitada teda pilguga, milles lõpmatu nukrus. Mikk jalutas mööda linnatänavaid, kuid ei vaadanud inimesi, ei, ta otsis puid, linnavarblasi ja isegi varese kraaksumine oli muusika. Inimeste muusika oli tänapäeval kakofoonia. Nad lootsid sellega väljendada kaost, kunstis valitses peataolek või rumalus. Mikk ei olnud keegi, tal ei olnud haridust, ei olnud töökohta, ei eluaset. Mikk ööbis kus juhtus, kerjas tänavanurkadel õlle- ja leivaraha. Ta oli tõeline luuser, kaotaja. Kuid ta ei tundnud hingepiinu, tal ei olnud auahnust. Ja lõpuks rändas ta rahatult ja paljajalu välja oma kodumaalt, välja, mõtlemata, kuhu ta lõpuks jõuab, võib-olla jääb ta surmani teele, teele, millel pole lõppu...

VABANEMINE

Karmen vihkas abikaasat ega sallinud oma kahte last. Mees rügas hommikust õhtuni isiklikus firmas ning nõudis öösel naiselt andumist. Lapsed kaklesid omavahel pidevalt, mängisid totraid elektroonikamänge, kasutasid ingliskeelseid slängisõnu ja ropendasid. Karmen justkui lämbus aegamööda, nuttis üksi olles sagedasti ja kahetses oma kunagist abiellumist. Kahetses, et kaotas süütuse mehele, kes tarbis teda kui seksobjekti. "Sa oled virtin," ütles mees ja naeris talle näkku. Karmen oleks tahtnud tal silmad peast välja kraapida ja asemele panna uued, mis arvestaksid naist nii, nagu ta oli. Aga seda ta ju ei suutnud.

Ja ühel päeval põgenes Karmen kodunt. Tühjade kätega, ainult väike seljakott riietega kaasas. Ta hääletas ühele suurele veomasinale. See oli kaubaauto, mis suundus Tšehhimaale. Noor juht ütles otse välja, et võtab naise peale seksi eest. Karmen oli nõus ja jõudiski niimoodi Prahasse.

Keegi ei kuulnud enam Karmenist kodumaal. Pikapeale loobuti tema tagaotsimisest. Abikaasa leppis, et naine on teadmata kadunud ja rikka mehena leidis kiiresti uue noore naise. Elu läks edasi: ikka päeviti oma firmas rahmeldades ja öösiti noort naist nikkudes. Lapsed kasvasid omapäi ning unustasid ema.

Karmen jõudis juhutöid tehes Vahemere äärde, rändas üha edasi, unustas mineviku ega mõelnud tulevikule...

Toimetaja: Madis Järvekülg



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: