Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi ({{commentsTotal}})

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

Ulki käe all valminud mängufilm "Nullpunkt" on esimene Eesti linateos, mis jõudnud ka Netflixi ning on seega kättesaadav filmihuvilistele üle kogu maailma. Samas on Netflix kehtestanud väga karmid reeglid toodangu edastamiseks oma keskkonnas ning seetõttu ei saa filmitegijad kunagi teada, kas või kui palju nende teost üldse vaadatud on. Netflix annab filmi edastastamise õiguse eest fikseeritud tasu ja sellega on nende jaoks jutt lõppenud.

"Huvitav oleks muidugi teada, kus ja kui palju seda vaadatakse," rääkis Ulk Vikerraadio "Huvitaja" saates. "Aga kui Netflixi reeglid on sellised, siis las nad olla. Minu jaoks on lihtsalt oluline see, et seda filmi saab legaalselt vaadata üle maailma. Tegelikult minu arvates piraatluse üks põhjuseid ongi see, et sa ei saa vaadata legaalselt filme, ja muidugi Eesti filme." Režissööri hinnangul on oluline asjaolu, et kui tavaliselt ei ole võimalik Eesti filme erinevates maailmanurkades kinos vaadata, siis interneti vahendusel on nüüd siiski võimalik.

Ulki arvates on Netflixi ja Telia või Starmani laadsed videolevi võimalused väga tänuväärsed, et meiesuguste väikeste riikide filmid saaksid levida. "Mina olen kahe käega poolt, et seda tehtaks ja Eesti filmitegijad sellesse panustaksid," sõnas ta.

Tänapäeval jõuab tänu Netflixile palju originaaltoodangut otse internetti ja ei jõua kunagi kinolevisse, Ulki arvates on tegemist uue reaalsusega, mis siiski vana kuidagi ei ohusta. "Ma arvan küll, et kino ei kao kuhugi ja viimased statistikaandmed ju ütlevad ka, et eestlased käivad järjest rohkem kinodes Eesti filme vaatamas, aga ka Hollywoodi toodangut. Filmirežissöörina võin ma küll öelda, et kui kunstilist elamust saada ja soovida näha seda audiovisuaalteost sellisena nagu loojad seda soovivad näidata, kvaliteetse heli ja pildiga, siis tasub minna seda elamust siiski kinno otsima eelkõige."

Ulk nentis, et tema jaoks Netflix siiski n-ö teine variant, kuid sellest hoolimata väga tänuväärne. Ta ei näe ka mingit probleemi asjaolus, et filmid lähevad pea samal ajal kinolinastustega kohe ka videolevisse. "Need kaks - kino ja videolaenutus - tegelikult seal on kaks erinevat klientuuri. Need, kes ei viitsi kinos käia, nende jaoks on see mugavaks tehtud ja nad saavad kodus selle filmi ära vaadata. Kinos käimine on ikkagi selline sotsiaalne sündmus, võtad kätte ja helistad sõbrale, et tule, uus Eesti film, lähme vaatame. Ma ütleksin, et nad ei söö üksteist, see on väga väike osa, publik on erinev."

Loomulikult meeldiks režissöörile, kui tema loodud teoseid vaadataks rohkem siiski kinost.

Legaalsed keskkonnad vähendavad piraatlust

"Kui inimestele on loodud võimalus vaadata legaalselt filme, siis nad seda teevad. Nad teavad, et piraatlus on kuritegu ja filmi hankimiseks internetiavarustest tuleb vaeva näha. Kui see on tema jaoks lihtsaks tehtud ja tuleb natuke selle eest maksta, see raha läheb ju filmitegijate taskusse, siis miks mitte?" arutles Ulk.

Ka "Nullpunkti" esilinastuse nädalal juhtus seik, kus filmi oli võimalik soetada illegaalsel moel internetist. Selle taga oli üks kino endine töötaja, kellel oli siiani ligipääs veel linastumata filmidele.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: