Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi ({{commentsTotal}})

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

Ulki käe all valminud mängufilm "Nullpunkt" on esimene Eesti linateos, mis jõudnud ka Netflixi ning on seega kättesaadav filmihuvilistele üle kogu maailma. Samas on Netflix kehtestanud väga karmid reeglid toodangu edastamiseks oma keskkonnas ning seetõttu ei saa filmitegijad kunagi teada, kas või kui palju nende teost üldse vaadatud on. Netflix annab filmi edastastamise õiguse eest fikseeritud tasu ja sellega on nende jaoks jutt lõppenud.

"Huvitav oleks muidugi teada, kus ja kui palju seda vaadatakse," rääkis Ulk Vikerraadio "Huvitaja" saates. "Aga kui Netflixi reeglid on sellised, siis las nad olla. Minu jaoks on lihtsalt oluline see, et seda filmi saab legaalselt vaadata üle maailma. Tegelikult minu arvates piraatluse üks põhjuseid ongi see, et sa ei saa vaadata legaalselt filme, ja muidugi Eesti filme." Režissööri hinnangul on oluline asjaolu, et kui tavaliselt ei ole võimalik Eesti filme erinevates maailmanurkades kinos vaadata, siis interneti vahendusel on nüüd siiski võimalik.

Ulki arvates on Netflixi ja Telia või Starmani laadsed videolevi võimalused väga tänuväärsed, et meiesuguste väikeste riikide filmid saaksid levida. "Mina olen kahe käega poolt, et seda tehtaks ja Eesti filmitegijad sellesse panustaksid," sõnas ta.

Tänapäeval jõuab tänu Netflixile palju originaaltoodangut otse internetti ja ei jõua kunagi kinolevisse, Ulki arvates on tegemist uue reaalsusega, mis siiski vana kuidagi ei ohusta. "Ma arvan küll, et kino ei kao kuhugi ja viimased statistikaandmed ju ütlevad ka, et eestlased käivad järjest rohkem kinodes Eesti filme vaatamas, aga ka Hollywoodi toodangut. Filmirežissöörina võin ma küll öelda, et kui kunstilist elamust saada ja soovida näha seda audiovisuaalteost sellisena nagu loojad seda soovivad näidata, kvaliteetse heli ja pildiga, siis tasub minna seda elamust siiski kinno otsima eelkõige."

Ulk nentis, et tema jaoks Netflix siiski n-ö teine variant, kuid sellest hoolimata väga tänuväärne. Ta ei näe ka mingit probleemi asjaolus, et filmid lähevad pea samal ajal kinolinastustega kohe ka videolevisse. "Need kaks - kino ja videolaenutus - tegelikult seal on kaks erinevat klientuuri. Need, kes ei viitsi kinos käia, nende jaoks on see mugavaks tehtud ja nad saavad kodus selle filmi ära vaadata. Kinos käimine on ikkagi selline sotsiaalne sündmus, võtad kätte ja helistad sõbrale, et tule, uus Eesti film, lähme vaatame. Ma ütleksin, et nad ei söö üksteist, see on väga väike osa, publik on erinev."

Loomulikult meeldiks režissöörile, kui tema loodud teoseid vaadataks rohkem siiski kinost.

Legaalsed keskkonnad vähendavad piraatlust

"Kui inimestele on loodud võimalus vaadata legaalselt filme, siis nad seda teevad. Nad teavad, et piraatlus on kuritegu ja filmi hankimiseks internetiavarustest tuleb vaeva näha. Kui see on tema jaoks lihtsaks tehtud ja tuleb natuke selle eest maksta, see raha läheb ju filmitegijate taskusse, siis miks mitte?" arutles Ulk.

Ka "Nullpunkti" esilinastuse nädalal juhtus seik, kus filmi oli võimalik soetada illegaalsel moel internetist. Selle taga oli üks kino endine töötaja, kellel oli siiani ligipääs veel linastumata filmidele.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.