Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks ({{commentsTotal}})

"1944" Autor/allikas: Taska Films

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

Kas eestlased on kinorahvas?

Eestlased on kinorahvas, seda võib kindlalt väita, sest eestlased käivad väga aktiivselt kinos. Kui Euroopas keskmiselt käib inimene kinos alla kahe korra aastas, siis Eestis jääb see kusagil kolme korra alla, seega eestlane on tihe kinoskäija.

Kuidas on võrdlusena Läti ja Leedu? Kas on need numbrid sarnased, kas trendid on samad?

Läti, Leedu ja Eesti on väga erinevad turud. Eestis, nagu ma ütlesin, käib inimene kinos ligi kolm korda aastas, kui me vaatame aga Tartut, siis seal käib inimene lausa neli korda aastas kinos keskmiselt. Lätis ja Leedus jääb see number kahe kanti, umbes sama Euroopa keskmisega. Siin on aga ka see, et me ei saa võrrelda ainult seda elanikku, vaid peame vaatama ka infrastruktuuri. Kui Eestis on tulnud kinosid juurde, siis see tõstab kinokülastavust, Lätis-Leedus pole aga kinosid juurde tulnud, see tingib ka selle stagnantse olukorra turul. Ma arvan, et iga uus kino tõstab ka kinokülastusi.

Mis on tinginud selle, et meil linastub meeletult palju uusi filme? See number on praeguseks kordades suurem isegi Soomest, kus on ekraane palju rohkem.

Eestis on tõesti filmide arv väga suur, mis linastub, aga samas on siin ka palju ekraane, kus neid näidata. Siin samas Coca-Cola Plazas on 11 kinosaali, seega me saame näidata rohkem filme kui kuue saaliga kino ning kuna eestlane on kinohuviline, siis ta on nõus vaatama ka nädala jooksul rohkem kui ühe filmi ära. Mida kirevam see programm on, seda kasulikum on see tarbijale.

Eks oma töö on ka levitajatel, Eestis on levitajad väga aktiivsed, meile pakutakse väga palju filme, meile tuuakse väga palju filme ning levitajad on ka nõus neid filme toetama meedias, et see film potentsiaalse vaatajani jõuaks.

Millised on Eestis kinotrendid, mida inimesed kõige rohkem vaatavad? Me näeme, et tabelites on "Kiired ja vihased" ja animatsioonid, aga kas võib mingeid üldistusi teha?

Üleüldiselt kõige populaarsemad on perefilmid ja animatsioonid, praegusel hetkel on kinodes "Mina, supervaras 3", mis saab tõenäoliselt aasta kõige suuremaks filmiks, põhjuseks on kindlasti see, et seda tuleb vaatama kogu pere, mis kasvatab kinokülastuste arvu filmide lõikes.

Teiselt poolt on populaarsed ka kõik action-filmid, nagu ka "Kiired ja vihased", mida mainisite, on Eesti publiku seas väga populaarsed. Kui tuleb järgmine osa, siis see saab jälle sinna kinoedetabelisse, ma olen selles enam kui kindel.

Siiski, mida rohkem perefilme välja tuleb, seda rohkem rahvas kinos käib.

Kui me vaatame kinotööstust, kas on tunda, et on midagi muutumas? Kas tehakse rohkem 3D-filme või ka see hakkab ära kaduma?

3D osas ma ei julge ennustada mingit suurt murrangut, ma arvan, et 3D saab hoo uuesti sisse siis, kui tuleb ilma prillideta 3D. Ma ei tea, millal see tuleb.

James Cameron räägib, et äkki "Avatar 2" juures.

Jah, ma väga ootan seda, see saab olema revolutsiooniline.

Äärmiselt hea meel on selle üle, et kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks ja kodumaise filmi osakaal on ka kinokassas kasvanud. Kui me võrdleme praegu Leeduga, siis seal on juba aastaid kodumaine film väga tugev ning kui me vaatame aasta lõpus TOP3, siis Leedus on seal alati ka üks kodumaine film. Eestis me oleme ka sinna jõudnud, meil on olemas "Klassikokkutulek", "Supilinna salaselts" ja "1944", tugevad filmid on tulnud ja õnneks tuleb neid veel. Kodumaised filme tullakse kinno vaatama, see on trend.

Forum Cinemas on liikunud nüüd ka Viljandisse, kus avati kino. Kuidas viljandlased selle vastu on võtnud ning kust selline otsus tuli?

Viljandi kindlasti ei jää ainukeseks kinoks, mida me avasime ja plaanime avada, aga eks see initsiatiiv tuli ka Viljandi meest poolt, see ei olnud ainult meie otsus. Seda sai ka pikalt kaalutud, kas minna Viljandisse või mitte, kus on alla 20 000 elaniku, kogemust eelnevalt ei olnud. Tänaseks võin öelda, et kino on käivitunud üle ootuste hästi ja Viljandi klient on selle kino omaks võtnud. See annab kindlust juurde, et minna teisi linnu avastama.

Kas mingil hetkel võib Netflix ja teised voogedastuskeskkonnad hakata mõjutama kino või need on kaks täiesti erinevat asja?

Netflixi ohust ja hirmust on kinorahvas rääkinud päris pikalt, juba alates sellest, kui Netflix tuli Euroopasse. Kuidas ja kas ta mõjutab, seda on väga raske öelda, kindlasti on Netflix kogunud populaarsust ka Eestist ning seda vaadatakse, eriti just sarju, kuigi sarjade kino otseselt ei konkureeri, aga seal on ka lai filmivalik.

Mina julgen väita, et Netflix on kasvatanud filmi vaatamist kui sellist, inimesed vaatavad filmid ära kinos, aga vaatavad ka Netflixist ka lisaks. Ma arvan, et seal on oma nišš Netflixile ja kinole samamoodi.

Kas Eestis on veel kinode poolt arengupotentsiaali? Kas inimesed saaksid veel rohkem kinos käia?

Inimesed saaksid alati veel rohkem kinos käia. Inimeste kinokülastavus ei sõltu otseselt kinode arvust, see annab võimaluse kinos käia, aga kõik sõltub ikkagi filmides, Seni kuni tehakse häid uusi filme, jätkub kindlasti kinodele ka kliente.

Allikas: "Huvitaja"



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.