Joel Sarakula: naer on minu emotsionaalne päästik
Kunsti- ja muusikafestivali TOLM '17 peaesineja Joel Sarakula jaoks on laulmine puhtfüüsiline tegevus, ta fännab itaallaste prillikultuuri ning paljastab intervjuus muu hulgas oma lemmikakordi. Aga vaadake, et te Sarakulat EKKMi laval naerma ei aja, sest neid hooge võib olla raske peatada.
TOLM '17 sirutab end välja 21. ja 22. juulil Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM), hõivates kõik põrandad, seinad, katuse ja hoovi, et pühitseda elu läbi muusika ja kunsti. Hingestatud vintage-popi kandja Joel Sarakula Austraaliast soostus kultuuriportaali küsimustele vastama.
Millest mõtled, kui kontserdil laulad?
Üldiselt ma ei mõtle siis mitte millelegi. Laulmine on minu jaoks puhtfüüsiline tegevus. Aga ma püüan edasi toimetada loosse pandud emotsiooni ja kavatsust niipalju kui võimalik. Ma taasloon neidsamu tundeid laval.
Mis võib su keskendumist live-ettekandel segada?
Mind võib tabada laval kontrollimatutes naeruhoogudes. Mõnikord viivad selleni ansambliliikmete sisenaljad, hakkan itsitama, ning idee laval kõkutamisest ajab mind seejärel veel rohkem naerma. Nendes situatsioonides tunnen end ulaka marakratina. Naer on minu jaoks nagu emotsionaalne päästik, ma armastan seda. Seda öelnuna, palun ärge ajage mind TOLMu laval naerma.
Kas võiksid siinkohal ühe nalja visata?
Ei.
Kuidas sa muusikat salvestad?
Teen bändi arranžeeringute salvestamisel koostööd väga erinevate stuudiote ja produtsentidega Londonis ja Berliinis. Vokaale ja teisi lisaträkke salvestan üldiselt oma kodus. Vanasti ma töötasin lugude kallal pikalt, salvestasin hulganisti erinevaid take´e. Nüüd aga püüan võnked võimalikult kähku kinni püüda. Nii kõlab paremini.
Tarkvara või riistvara?
Natuke mõlemat. Mõned minu kaasaegsed mõjutajad nagu Unknown Mortal Orchestra või Thundercat teevad trikke, mis oleks ilma tarkvarata mõeldamatud. Milleks oma loomingulisust piirata?
Räägi palun natuke oma muusikalisest taustast ja inspireerijatest. Millest oled oma loomingut ammutanud?
Sündisin Sydneys, Austraalias. Kaugeima mälestusena minu muusikalisest tegevusest kangastub lapsena vanemate majas telesaadete teemalugude harjutamine orelil. Ma võtsin klaveritunde ning lapsena armastasin džässi, aga ka poppi ja soul´i jne. Teismeaastatel mõjutasid mind grunge ja nu metal, nii et mind ei saa süüdistada vaid vanakoolimuusika lembuses. Mõned lemmikud: The Beach Boys, Todd Rundgren ja Sly Stone.
Oled öelnud, et sulle väga meeldib Tallinn. Mis sulle siin meeldib?
Sealne maastik on hingemattev. Leidsin sealt haruldast ilu.
Oled palju mujalgi ringi reisinud. Kus kannavad inimesed kõige moekamaid rõivaid?
Itaalias. See on stiili ja moe päriskodu. Inimesed seal lihtsalt teavad, kuidas ennast presenteerida, isegi väiksemates linnades, isegi kui nad korraks sõbraga kohvitassi taga kokku saavad või poest piima ostavad. Selle koha pealt olen ma veidralt vanamoodne: mulle meeldib, kuidas vanemad inimesed riietuvad. Ja prillid, päikeseprillid – itaallastel on selles osas kisendavalt hea, mänguline maitse.
Mis on sinu lemmik heliakord?
Ebmin9. Selles on väga palju hinge ja omapära. Ja see on parim küsimus, mis mult eales intervjuus küsitud.
Mis on kõige pentsikum pööre, mille sinu muusika live´is võtnud on?
Hiljuti mängisin Malmös, Rootsis. Esitasime seal lisapalana improviseeritud variandi ABBA loost "The Winner Takes It All". Publiku reaktsioon oli puhas rõõm, nad võtsid kätest kinni, hakkasid rituaalseid ringe moodustades tantsima. See oli väga paganlik, mitte isegi kummaline, aga armas ja ootamatu.
Kuidas lugusid kirjutad?
Tavaliselt olen ma liikumises, kui mingi idee või lugu mulle pähe prantsatab. Näiteks: jooksen, et bussi peale jõuda, ja järsku tabab mind mõni motiiv, meloodia või tekstifraas. Ma ei kirjuta seda kohe kunagi üles ega hakka peas ümisema. Kui see mul hiljem meeles on, siis alustan selle kallal edasist tööd.
Kuidas siis ikkagi on, kas keha valitseb vaimu üle või vastupidi?
Vaim on kavalpea. Sügavamal tasandil on keha aga veelgi kavalam ning laseb vaimul arvata, et see kontrollib keha.
Joel Sarakula esineb laupäeval, 22. juulil kell üks öösel EKKM-i auditooriumis. Stiilinäide:
Toimetaja: Madis Järvekülg