Telia multimeedia juht Karl Anton: kohalike filmide osakaal videolaenutuses on aina suurem ({{commentsTotal}})

Televisioon
Televisioon Autor/allikas: Reuters/Scanpix

20. juuli Vikerraadio "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka sarjakultuurist, mis filmidelt aina suuremat turuosa võtab.

Avaldame intervjuu Telia televisiooni ja multimeedia valdkonnajuhi Karl Antoniga.

Räägime Telia multimeedia- ja telelahendustest, võib vist öelda, et te olite Eestis selles vallas pioneerid?

Jah, saab nii öelda küll. Me oleme seda pakkunud rohkem kui kümme aastat ning praegu oleme me kindlasti Eesti kõige suurem videolaenutus.

Kust see mõte toona üldse lahti rulluma hakkas? Me mäletame Videoplanetit ja enne seda VHS-laenutusi, mis mingil määral ehk kusagil eksisteerivad, aga suuresti on tänaseks juba kadunud.

Eks sellel ajal tulid paljud asjad tänu sellele, et tehnoloogia võimaldas seda. Täna tooteid arendades me sellest printsiibist enam ei lähtu, aga lihtsalt sellel hetkel tehnoloogia hakkas seda võimaldama ning seetõttu me sellise videolaenutusega ka välja tulime.

Kuidas see on aja jooksul edasi arenenud? Kuidas on inimeste vaatamisharjumused selle tõttu muutunud?

See on muutunud väga-väga palju. Selge on see, et järjest väheneb tavatelevisiooni vaatamine ja suureneb kogu järelvaatamise osa ning videolaenutus moodustab sellest suure osa. See on üks asi, mida oleme täheldanud.

Teine on see, et järjest enam on hakatud kodumaal tegema päris kvaliteetseid filme ning kohalik publik tunneb nende vastu huvi, tegelikult ka kohalike filmide osakaal on oluliselt suurem.

Kui suur huvi on kohalikel filmitegijatel selleks, et lisaks kinolevile nende filmid ka virtuaalses videolaenutuses leviks?

Meie suhted kohalike filmitegijatega on head ja ma julgeks öelda, et me pole tagasi saatnud peaaegu mitte kedagi, kes on meie juurde tulnud. Eesmärk on meil üldiselt lihtne, me üritame kõik filmid, mis meie eetika- ja moraalinormidele vastavad, ikkagi sisse võtta ja oma klientideni tuua.

Millised on video-on-demand arenguprintsiibid? Kas see võib hakata mõjutama ka kinode positsiooni?

Ma ise ei näe, et elektrooniline videolaenutus kino väga ära hävitaks. Need põhjused, miks sa lähed kinno ja see valu, mida sa lähed sinna lahendama, on üks, ning see, miks sa seda kodus vaatad, on teine. Teatud mõttes need komplementeerivad teineteist.

Kui teos on saadaval nii kinos kui ka elektroonilises videolaenutuses, siis tähelepanu filmile on palju suurem ning on palju tõenäolisem, et film jõuab inimeseni just selles formaadis, milles ta seda vaadata tahab.

Ma tean, et siiamaani on paljudel filmitootjatel selline hoiak, et kõigepealt peab film ikkagi kinos olema, pärast seda anname ta videolaenutusse ja siis läheb telesse. Ma saan aru, et seda on tehtud aastakümneid ning seda on raske murda, aga ma julgustaks küll mõtlema seda, et film oleks kohe kõigil platvormidel kättesaadav. Tänu sellele on tähelepanumoment palju suurem ning vaatajaid on lihtsam sinna taha saada.

Usun, et tänu sellele, et Eestis on palju erinevaid elektroonilise videolaenutuse variante, väheneb ka piraatlus, mis kümmekond aastat tagasi oli väga aktuaalne.

Videolaenutus kasvab umbes kümme protsenti aastas ning üks asi, mille arvelt ta kasvab, on piraatlus, sest videolaenutus on lihtsalt nii mugav. Kusagilt internetist midagi alla laadida ning arvutit kuhugi ühendada on palju keerulisem kui lihtsalt minna ja maksta see suhteliselt väike raha.

Kindlasti on muutumas ka inimeste hoiak ja eriti veel kodumaiste filmide puhul, inimesed üldiselt saavad aru, et kõigi nende asjade tegemine maksab ning seetõttu on nad omakorda valmis ka filmitegijatele veidi maksma.

Teie teine teenus Foxplay lähtub teisest punktist. Kui siiani oleme rääkinud filmidest, siis väga oluline osa audiovisuaalses kunstis on tänapäeval ka sarjadel.

Üldiselt tundub mulle ka endale, et see tööstus rahvusvaheliste suurkontsernide eestvedamisel liigub filmist rohkem sarjamudelile üle. Mulle tundub see loogiline, sest põhjus on lihtne. Kui sa teed sarja, siis sa saad olla vaatajate ees võib-olla aastaid, mis tähendab nii stabiilsemat ja mõistlikumat tulu tootjale, näitlejale, levitajale ja edasimüüjale. See on äriline põhjus, miks see sinnapoole läheb.

Teisest küljest on sarjaga võimalik ka karakter rohkem lahti mängida, teda palju rohkem avada. Kindlasti on see ka vaatajale huvitavam.

Loe ka kahte eelmist lugu "Huvitajast" SIIT ja SIIT.

Allikas: "Huvitaja"



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: