Telia multimeedia juht Karl Anton: kohalike filmide osakaal videolaenutuses on aina suurem ({{commentsTotal}})

Televisioon
Televisioon Autor/allikas: Reuters/Scanpix

20. juuli Vikerraadio "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka sarjakultuurist, mis filmidelt aina suuremat turuosa võtab.

Avaldame intervjuu Telia televisiooni ja multimeedia valdkonnajuhi Karl Antoniga.

Räägime Telia multimeedia- ja telelahendustest, võib vist öelda, et te olite Eestis selles vallas pioneerid?

Jah, saab nii öelda küll. Me oleme seda pakkunud rohkem kui kümme aastat ning praegu oleme me kindlasti Eesti kõige suurem videolaenutus.

Kust see mõte toona üldse lahti rulluma hakkas? Me mäletame Videoplanetit ja enne seda VHS-laenutusi, mis mingil määral ehk kusagil eksisteerivad, aga suuresti on tänaseks juba kadunud.

Eks sellel ajal tulid paljud asjad tänu sellele, et tehnoloogia võimaldas seda. Täna tooteid arendades me sellest printsiibist enam ei lähtu, aga lihtsalt sellel hetkel tehnoloogia hakkas seda võimaldama ning seetõttu me sellise videolaenutusega ka välja tulime.

Kuidas see on aja jooksul edasi arenenud? Kuidas on inimeste vaatamisharjumused selle tõttu muutunud?

See on muutunud väga-väga palju. Selge on see, et järjest väheneb tavatelevisiooni vaatamine ja suureneb kogu järelvaatamise osa ning videolaenutus moodustab sellest suure osa. See on üks asi, mida oleme täheldanud.

Teine on see, et järjest enam on hakatud kodumaal tegema päris kvaliteetseid filme ning kohalik publik tunneb nende vastu huvi, tegelikult ka kohalike filmide osakaal on oluliselt suurem.

Kui suur huvi on kohalikel filmitegijatel selleks, et lisaks kinolevile nende filmid ka virtuaalses videolaenutuses leviks?

Meie suhted kohalike filmitegijatega on head ja ma julgeks öelda, et me pole tagasi saatnud peaaegu mitte kedagi, kes on meie juurde tulnud. Eesmärk on meil üldiselt lihtne, me üritame kõik filmid, mis meie eetika- ja moraalinormidele vastavad, ikkagi sisse võtta ja oma klientideni tuua.

Millised on video-on-demand arenguprintsiibid? Kas see võib hakata mõjutama ka kinode positsiooni?

Ma ise ei näe, et elektrooniline videolaenutus kino väga ära hävitaks. Need põhjused, miks sa lähed kinno ja see valu, mida sa lähed sinna lahendama, on üks, ning see, miks sa seda kodus vaatad, on teine. Teatud mõttes need komplementeerivad teineteist.

Kui teos on saadaval nii kinos kui ka elektroonilises videolaenutuses, siis tähelepanu filmile on palju suurem ning on palju tõenäolisem, et film jõuab inimeseni just selles formaadis, milles ta seda vaadata tahab.

Ma tean, et siiamaani on paljudel filmitootjatel selline hoiak, et kõigepealt peab film ikkagi kinos olema, pärast seda anname ta videolaenutusse ja siis läheb telesse. Ma saan aru, et seda on tehtud aastakümneid ning seda on raske murda, aga ma julgustaks küll mõtlema seda, et film oleks kohe kõigil platvormidel kättesaadav. Tänu sellele on tähelepanumoment palju suurem ning vaatajaid on lihtsam sinna taha saada.

Usun, et tänu sellele, et Eestis on palju erinevaid elektroonilise videolaenutuse variante, väheneb ka piraatlus, mis kümmekond aastat tagasi oli väga aktuaalne.

Videolaenutus kasvab umbes kümme protsenti aastas ning üks asi, mille arvelt ta kasvab, on piraatlus, sest videolaenutus on lihtsalt nii mugav. Kusagilt internetist midagi alla laadida ning arvutit kuhugi ühendada on palju keerulisem kui lihtsalt minna ja maksta see suhteliselt väike raha.

Kindlasti on muutumas ka inimeste hoiak ja eriti veel kodumaiste filmide puhul, inimesed üldiselt saavad aru, et kõigi nende asjade tegemine maksab ning seetõttu on nad omakorda valmis ka filmitegijatele veidi maksma.

Teie teine teenus Foxplay lähtub teisest punktist. Kui siiani oleme rääkinud filmidest, siis väga oluline osa audiovisuaalses kunstis on tänapäeval ka sarjadel.

Üldiselt tundub mulle ka endale, et see tööstus rahvusvaheliste suurkontsernide eestvedamisel liigub filmist rohkem sarjamudelile üle. Mulle tundub see loogiline, sest põhjus on lihtne. Kui sa teed sarja, siis sa saad olla vaatajate ees võib-olla aastaid, mis tähendab nii stabiilsemat ja mõistlikumat tulu tootjale, näitlejale, levitajale ja edasimüüjale. See on äriline põhjus, miks see sinnapoole läheb.

Teisest küljest on sarjaga võimalik ka karakter rohkem lahti mängida, teda palju rohkem avada. Kindlasti on see ka vaatajale huvitavam.

Loe ka kahte eelmist lugu "Huvitajast" SIIT ja SIIT.

Allikas: "Huvitaja"



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.