Arvustus. Aruandeid raskete palatist ({{commentsTotal}})

Sirje ja Väino Puura aastal 2004.
Sirje ja Väino Puura aastal 2004. Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Uus raamat
Evelin Kivimaa
"Sirje ja Väino Puura. Elu nagu operett"
Tammerraamat (304 lk)

Vist oli Endel Pärn, kes kuskil kunagi ütles, et teater on hullumaja ja operett maruhullude osakond. Võimalik, et ta viitas kellelegi. Igatahes sellepärast, mitte paha pärast, sihuke pealkiri. Millise väitega ei oska ei nõustuda ega vastu vaielda. Teater vastu tuleb, läheb mõni mees igaks juhuks üle tee, tea, kes või mis sealt välja võib karata.

Kuigi loogilisem, õpilane Kivimaa, olnuks "Sa oled mu majakas". Julgeb siiamaani väita, et samanimelises 1976. (appi!) aasta muusikafilmis lauldud laul virutas perekond Puura igasse Eestimaa kodusse. Tuues kindlasti kaasa õhkamisi, et oi, nad ongi abielus, oi, näe, oma naisele laulab, oi, kui ilus noormees, oi. Õelamad kindlasti omalt poolt: jaa-jaa, teada need artistid, teada need majakad ning muud meremärgid.

No vat, õelutsejad. Ilus paar ikka koos ega ole suurt muutunudki. Vabandust nüüd lollide naljade eest, Väino Puural on ikka lustlik moosivarga nägu peas ja Sirje Puural: seda moosipurki pole kunagi olnudki! Veel kord vabandust.

Paras anekdoodikogumik. Selles anekdoodi mõttes, et lustakad, päriselt juhtunud, aga vähe teada lugusid räägitakse. A-st ehk lapsepõlvest, talupoeglik-antvärklikust päritolust tänasesse päeva välja. Teatrist niikuinii, olmeseiklustest ja tänapäeval võimatuna näivast pikast abielust.

Mõnigi lugu on nii uskumatu, et peab tõsi olema. Mõni lugu on hullult karm, aga jutustatud ikkagi muhedalt. Mina ei teadnud, et Väino Puura esimene keel oli võro, aga jutust tunda küll, lõunaeestlane ei rebi kildu iga hinna eest, vaid teeb seda justnagu kogemata ja tõsise moosivarga näoga. Sirje Puura jutt on natuke, väga natuke tõsisem, aga ega Tartu Võrumaast väga kaugele jää.

Mis tõestab veel kord. et ilma pideva talentide sisserändeta Lõunast oleks Kilulinn ammu käpuli.

Kas pole kaunis, kui perekond hakkab arutama, mitu korda nad on laval omavahel abiellunud või muidu teineteist leidnud. Või siis, kumba on rohkem laval ära surmatud. Õigupoolest võiks meie rõõmsal edetabelite ajastul sihukese pingerea koostadagi: milline eesti lavakunstnik on kõige rohkem laval tapnud või tapetud.

Kas pole ohoo teada saada, mis selle ooperi, opereti ilu või pidulikkuse taga seisab. Lühidalt, nagu ma aru saan, ei tasu kostüüme lähedalt vaadata. Ja meesterahvale võidakse stringid kunsti nimel jalga käsutada.

Need on puhta lõbusad. Miskipärast on nõnda, et veel enam mõjuvad ja meelde jäävad mõrkjad. Miks ei tohtinud naissolist sõbralikus poolsotsialistlikus Araabia Vabariigis esinedes mingil juhul lava ääre ligigi minna. Või kuis ellu jääda La Scala sööklatoidu peal, et saaks naisele kuldsed sukkpüksid osta. Möödaminnes alandused, mis võivad tulla nii-öelda ülisõbralike väliseestlaste suust.

Lõbus kindlasti. Huvitav väga, mina ei teadnud mõhkugi sellest, kuis laulja oma häälega ümber käima peab. Igapäevaselt, tööriista tuleb ju hoida. Õpetlik kahtlemata, kuigi pole kunagi põlastatud, et töö või asi. Kuuldud küll, mis viga elada, keksid seal laval paar tundi ilusas kleidis või pintsakus, paned raha tasku ja. "See töö on ju töö nagu iga teinegi," ütles Majakovski.

Omaette kiidaks nüüd õpilane Kivimaad, kes teose kokku kirjutanud. Idee panna peatükkidele nimeks itaaliakeelsed laulustiilid on üksinda üliväga lahe. Muidu ka hästi küsitud, juttu juhitud, kirja pandud. Viis pluss, Evelin!

Toimetaja: Madis Järvekülg



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: