Arvustus. Kohvrid ja toolid ({{commentsTotal}})

Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.
Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses. Autor/allikas: Gabriela Liivamägi

Loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive.

Musta Kasti „Kaksismaa/Kaksoismaa“, autor ja dramaturg-lavastaja Anni Mikkelsson, kunstnik Kristel Maamägi, valguskunstnik Mari-Riin Villemsoo, koreograaf Suvi Kemppainen. Mängivad Heidi Ajanto, Kaija M. Kalvet, Hennariikka Laaksola, Birgit Landberg, Liina Leinberg, Laura Niils, Mihkel Kallaste, Karl Edgar Tammi, Vera Veiskola, Jonnakaisa Risto ja Paavo Kääriäinen. Esietendus 21. VI Eesti Rahva Muuseumi viinaköögis.

Idee, et Eesti võiks kuuluda mõne suurema riigiga kokku ja eksisteerida koondava riiginimetuse all, tundub aprioorselt halvaendeline. Siiski, kui kujutleda selles utoopias paariliseks Soome, ei paista mõte enam nii peletav. Kümnete tuhandete eestlaste elus ja tegevuses on Eesti ja Soome juba põimunudki hargmaiseks. Kahe riigi teatritegijate koostöös sündinud „Kaksismaa“ on omalaadne uurimus selle nähtuse taustast.

Autor-lavastaja Anni Mikkelsson ja soome-eesti trupp käsitlevad päeva­kohast teemat valdavalt mineviku kaudu. Lavastuse tutvustuses viidatakse riikide ühinemise idee lätetele, mis asuvad esimese üldlaulupeo ajas ja Eesti Vabariigi loomise eelsetes aastates. Otsese loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive. Seejuures ei postuleerita nende ajaloo erinevust ega osundata ka liigselgitavalt (nt sõja-) kogemuste mõningale sarnasusele või universaalsusele. Jutustatuna, laulduna või isegi lausumata, keha­mälus esivanematelt lastele kanduvatele lugudele näidatakse tuginevat meie olemine ja identiteet. Lihtne, kuid ilus ja mõjus kujutus põlvkondade sidemest on stseen, kui hallpead pärast viimast kätepesu oma noorte hoolitsejate juurest vaikselt taanduvad. Kui jääda kuulatama, on aga nende sõnu ja lugusid kõik tuulehood täis.

Suure osa Kaksismaa territooriumist moodustavad kahtlemata laeva­tekid. Etnodisko saatel pannakse proovile, kumb naabritest on sitkem tantsulõvi. Ehkki öine laevamelu on paljudele eestlastele ja soomlastele (olnud) see traditsiooniline tunnel, mis üle mere viib, paneb see stseen lavastuse muidu vaheldusrikka liikumise siiski eba­proportsionaalselt kauaks pausile. Teisalt on see peatus mingis mõttes tere­tulnud, kuivõrd teemakohaseid mõtteid ja lavastusideid näib tegijatel olevat olnud palju ning kohati läheb mulje kaootiliseks. Kõrvuti on liikumise-rända­mise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses (kunstnik Kristel Maamägi).

Juurte ja olnu tundmise tähtsustamise juures tekib aga lavastuse peateemast lähtudes küsimus: mis on laval olevate noorte endi (ja ka minu) generatsiooni kogemuses see, mis seob Eestit Soomega? Eelmiste põlvede pärandatust siiski ei piisa ja laevadisko hiilgeajad eestlastele tunduvad ka jäävat pigem aega, millal (või põlvkondadele, kellel) Soome või üldse kuhugi reisimine oli erakordne sündmus. Õllevankrid, millest Kaksismaa rahvalaulus Soome silda ehitatakse, pole samuti kuigi värske ja kaalukas sümbol. Praegustele noortele on maailm lahti igale poole, seetõttu ei ole ilmselge, miks nad peaksid tundma just põhjanaabritega erilist lähedust.

See, kas tantsupõrandal on vastupidavam eestlane või soomlane, lavastusest ei selgugi, kuna kahe kangema tantsija (Jonnakaisa Risto ja Liina Leinberg) vahel areneb esiti häbelik vestlus. Armastuskirjalaadsetes monoloogides tunnistatakse vastastikku oma erinevusi, sarnasusi, seniseid eksiarvamusi ja ühise tuleviku soovi. Eesti ja Soome kui armastajate kujutamisega just kahe naisena hoidutakse soostereotüüpidest tulenevatest jõujoontest ja konnotatsioonidest, mis paraku mehe ja naise puhul oleksid kaasa tulnud, samuti mõjub nende suudlus laval deklaratsioonina.

Tuumakas monoloogide stseen oleks sobinud eelnema lavastust lõpetavale Kaksismaa laulule. Kaksismaad kui üksteise lugude kuulamise ja mõista püüdmise kujundit seletav pöördumine publiku poole oli aga täiesti üleliigne puust ette tegemine. Samalaadseid üliselgesõnalisi lõppe on olnud ka mitmes Musta Kasti varasemas lavastuses, seejuures eri lavastajate töödes. Selle taga tundub olevat ebakindlus oma kunstiliste valikute õigsuses ja põhjendatuses ja/või on see vanamoelisest lasteteatrist mingil viisil külge jäänud taak. Nii või teisiti jätab tüütu mulje see, kui vaataja tõlgendusvõimet alahinnatakse.

Lavastusest jääb siiski enim kõrva ühes monoloogidest kõlanud sõnum ja kujutlus, et Soome ja Eesti, kahe iseseisva ühine ruum pole sissepoole sulgunud, vaid sõbralikult avatud ka võõraste vastuvõtuks. Eesti puhul on see praegu mitmeti pigem soov­mõtlemine kui tegelikkus, kuid ehk ongi püüdlemine selles stseenis väljendatud väärtuste – koostöö, võrdsuse, avatuse – poole selleks, mis praegusi noori eestlasi ja soomlasi ühendab. Nagu samuti lavastuses, ehkki teises kontekstis kõlavas vendade Urbide laulus: „See pole ju nii, kuulen, lausuvad kellegi huuled, kuid nõnda see olema peab ja nii olema saab.“

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Sirp



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.