Külli Suitso näitab maale kiivritest ({{commentsTotal}})

Kiiver
Kiiver Autor/allikas: Tartu Kunstimaja

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

Külli Suitso maaliseeria "Kiiver" on valminud vahemikus 2014–2017 ning koosneb 37 maalist, graafilisest lehest, videost ja installatsioonist. Varasemalt on töid näidatud kunstniku isikunäitustel Taanis, kuid Eestis tuleb komplekt niivõrd suures mahus esitlemisele esmakordselt. Seeria esimene teos valmis 2014. aastal vahetult peale Krimmi annekteerimist Venemaa poolt.

Kunstnik ise selgitab: "Kiiver on tugev sümbol. Tavaliselt seostatakse sellega sõda, hävingut, kannatust, surma, aga ka kaitset. Kiivritele kinnitatakse sümbolid sõduri kuuluvuse ja hierarhia kohta, kuid mundrite all inimese hinges on täiesti isiklikud mõtted, tunded, soovid, unistused, hirmud, igatsused ja saatus."

Taani kunstiajaloolane Inge Schjødt lisab: "Kunsti kaudu keerab Külli Suitso pimeduse kajad ning elu hääled valjemaks ning vaiksemaks. Ta paneb värvi piltidele, mis ilmuvad välja mälestustest, inspiratsioonist, aastatepikkustest õpingutest, kunstnikutööst. Need on kõik osakesed temast endast."

Imbi Paju koostatud ja toimetatud eesti-, inglis- ja taanikeelses kataloogis "Kiiver – rahu ja sõja vahel” kirjutavad peale koostaja Christian Højlund, Toomas Hendrik Ilves, Mary Jordan, Harry Liivrand, Enel Melberg, Elisabeth Rehn ja Inge Schjødt.

Näituse avamisel toimub soome kirjaniku ja muusiku Kivi Larmola performance "Kiiver – rahu ja sõja vahel", milles osalevad Külli Suitso, Klea Suitso ja Imbi Paju. Lisaks räägib kunstniku maalidest Taani kunstiajaloolane ja kultuurikirjanik Inge Schjødt.

Näitus jääb avatuks 19. augustini.

Külli Suitso (sündinud 1974) lõpetas 1996. aastal Tartu Ülikooli maaliosakonna ja liitus samal aatal Kursi koolkonnaga. Aastatel 2001–2004 töötas Tartu Kõrgemas Kunstikoolis peale mida asus elama Taani, kus annab Århusi Kunstiakadeemias maalikursuseid. Osalenud näitustel alates 1993. aastast maalide, graafika ja lühifilmidega. Külli Suitso viimane isikunäitus Tartus toimus 2006. aastal Y-galeriis.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Näitleja Charlotte Gainsbourg

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 21-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkas tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Marge-Ly Rookäär

Gustav Ernesaksa Fond jagas stipendiume

Gustav Ernesaksa Fondi halduskogu otsusel anti laulutaadi 109. sünniaastapäeval välja kolm koorimuusika hinnatuimat tunnustust. Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai koorijuht Aivar Leštšinski, koorimuusika edendamise stipendiumi sai Marge-Ly Rookäär ning õppestipendiumi noor koorijuht Mai Simson.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: