Andres Uibo esineb esimese eesti organistina Leipzigis Bachi festivalil ({{commentsTotal}})

Andres Uibo
Andres Uibo Autor/allikas: Jaanus Siim

Meie tuntumaid ja teenekamaid organiste, oreliprofessor ja muusikategelane Andres Uibo astub 29. juulil üles kontserdisarjas BachOrgelFestival Saksamaal Leipzigi Thomaskirches, mis on kohaldatud reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamiseks.

Sarja BachOrgelFestival kontserdid toimuvad laupäeviti 24. juunist kuni 5. augustini Leipzigi Thomaskirches, mis oli Johann Sebastian Bachi tööpaigaks tema elu viimasel 27 aastal. Mängitakse kiriku kuulsal Saueri orelil.

Esinejate hulgas Saksamaalt on ka dirigendina tegutsev Gerhard Löffler Hamburgi peakirikust St. Jacobist, Ullrich Böhme, kes on praegune Thomaskirche organist, Baltikumi orelite uurija, ka Tallinna orelifestivalil kordi esinenud Martin Rost Stralsundi St. Marie kirikust, Luca Antoniotti Itaaliast (mängib nädal enne Andres Uibot) ning rahvusvaheliselt tuntuim, ka dirigendi ja klavessinistina tegutsev Haagi Kuningliku konservatooriumi professor Ton Koopman Hollandist.

„Olen esimene eestlane, kes selles paigas soolokontserdiga esineb. Osavõtt niisugusest sündmusest ja sellises seltskonnas on muusikule kui täitunud unistus ning absoluutne tipp,“ ütles Andres Uibo oma kontserdi eel.

Andres Uibo piduprogramm: Dietrich Buxtehude „Herr Gott, dich loben wir / Te Deum laudamus“ BuxWV 218; Georg Böhmi koraalieelmäng „Vater unser im Himmelreich“ Martin Lutheri kirikulaulu järgi; Andres Uibo suurele orelile loodud „Apocalypsis Symphony“ esimene osa „Then I saw...“; Ferenc Liszti „Weinen, klagen, sorgen, sagen“ (variatsioonid J. S. Bachi teemal); Andres Uibo „Apocalypsis Symphony“ neljas osa „Das neue Jerusalem“; Georg Philipp Telemanni koraalieelmäng „Vater unser im Himmelreich“ Martin Lutheri kirikulaulu järgi; suurejoonelise kava lõpetab Johann Sebastian Bachi Passacaglia ja Thema Fugatum BWV 582.

Kodumail on Andres Uibol professoritöö ja organistiesinemiste kõrval kolme erineva muusikafestivali juhi kohustused: Tallinna rahvusvaheline orelifestival augustis, enne jaanipäeva toimuv Suure-Jaani muusikafestival ning 2012. aastal algatatud Bachi festival Tallinnas uusaasta esimesel nädalal.

Juba 4. augustil, Tallinna XXXI orelifestivali teisel päeval, annab Andres Uibo soolokontserdi ka Eestis, talle aastakümnete jooksul omaseks saanud Niguliste kirikus, suure orelifestivali pealaval.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Näitleja Charlotte Gainsbourg

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 21-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkas tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Marge-Ly Rookäär

Gustav Ernesaksa Fond jagas stipendiume

Gustav Ernesaksa Fondi halduskogu otsusel anti laulutaadi 109. sünniaastapäeval välja kolm koorimuusika hinnatuimat tunnustust. Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai koorijuht Aivar Leštšinski, koorimuusika edendamise stipendiumi sai Marge-Ly Rookäär ning õppestipendiumi noor koorijuht Mai Simson.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: