Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks ({{commentsTotal}})

A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist. Autor/allikas: Kaader videost

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

Viljandi pärimusmuusika festivalil on juubeliaasta ja sestap on ka peo teema "Uut ja vana". Festival küsis publikult, milliseid folgil käinud esinejaid tahaksite veelkord näha ja rahvas hääletas tagasi Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake’i Inglismaalt, Vene küttebändi Otava Yo ja Tbilisi Gruusiast. Õnneks oli neil kõigil ka see aeg vaba ja vanad sõbrad on taas meiega. Aga tuleb ka uusi sõpru ja näha saab heatahtlikku ärategemist. Näiteks "Pillide duellil" neljapäeva südaööl Aida saalis aetakse karvupidi kokku erinevad rahvapillid ja lastakse neil üksteisega mõõtu võtta. Festivali programm on väga kirju ja igaüks paneb erinevatest kontsertidest ja õpitubadest oma festivali kokku, sest kõikjale ei jõua kunagi ja igal külalisel on ka veidi omamoodi maitse.

 

A-WA (laupäeval kell 22 Kirsimäe laval)

Väiksest eraldatud Jeemeni juutide kogukonnast Lõuna-Iisraelis pärit õdede Tairi, Lironi ja Tageli muusikas paeluvad üllatavad harmooniad, täiuslikkuseni timmitud kooskõlad ja eriline tunnetus, mille saavad kätte vaid koos laulvad lähedased sugulased.

 

Kapela Maliszów (reedel kell 18 Tuletõrjehoovis ja pühapäeval kell 16 Kaevumäe laval.)

Festivali teema "Uut ja vana" tuleb hästi välja ka pereansamblites, kus erinevad põlvkonnad koos oma kodukandi muusikat teevad. Kapela Maliszów tuleb väikesest külast Beskiidide mäestikust. Bändi moodustavad multiinstrumentalist Jan Malisz ja tema lapsed. Nende mäng on ehe ja arhailine ja kantud vabadusest. Nad on tõelised Poola pärimuskultuuri hoidjad.

 

Elof & Wamberg (neljapäeval kell 22 Tuletõrjehoovis)

Ukulele kui uus pill pärimusmuusikas on vallutanud maailma. Ka Eestis on neid pille päris palju, aga oskajaid mängijaid napib. Tänapäeval ei ole ammu enam vahet, millistel pillidel pärimusmuusikat esitada, igal pillil on võimalik seda teha stiilselt ehk toetudes vanade pillimeeste mänguvõtetele. Tobias Elof on maailma kõige esimene ukulelemängija, kes on saanud kõrghariduse just sellel pillil. Nad näitavad selle pilliga nii uut kui vana.

Tobias Elof teeb ka festivalil ukulele õpitoa. Pill kaasa!

 

Ühe loo lava

Ühe Loo Lava ehk Purjekas on koht, kus kõigil on võimalus üles astuda oma laulu, luuletuse, pilli- või jutulooga. Purjekas on loomelaev ja inspiratsioonisõiduk, mille akustiline puri nihutab silmapiiri metsade ja järvede kohale. Sellel laval pole kindlaks määratud programmi. See kujuneb kohapeal täpselt selliseks, kuidas on festivali õhkkond ja inimesed. Otsi purje ja sinist kastikat ja räägi, laula või mängi oma lugu!

 

Tantsumaja

Tantsumaja on tore pidu, kus saab oma samme sättida erinevate pillimeeste järgi. Sealt leiab nii külapillimehi kui ka noori pärimusmuusikuid, nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Valige programmist välja oma lemmikpillimehed ja tulge nende järgi tantsima.

 

Folgimatkad

Ajaloolane ja jutuvestja Ott Sandrak viib festivali kahel päeval muhedatele ja harivatele jalutuskäikudele Viljandi tänavatele ja hoovidesse. Iga jalutuskäik on erinev ja pakub võimalust linna sügavamate soppidega lähemalt tutvust teha. Loodusemees Peep Tobrelutsuga saab kaasa matkata päikesetõusul ja päikeseloojangul, avastada allikaid ning uut ja vana Viljandi linnast. 

 

Festivali õpitoad

Õpitube on festivalil üle kolmekümne ja igale vanusele! Eelteadmised ei ole vajalikud. Võimalus lähemalt mingi pärimusmuusika killuga tuttavaks saada ja vahetult teadjamate käest otse küsida! Kõigil pillimänguhuvilistele soovitame festivalile oma pill kaasa võtta, sest võimalus on õppida nii väikekannelt, ukulelet, parmupilli kui ka Euroopa kuumemaid lugusid ükskõik mis pillil! Isegi siis, kui pilli ei ole, proovima-uudistama tasub ikka tulla! Loomulikult võib igas festivalinurgas pilli mängida ja sõpradega laulu üles võtta.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Näitleja Charlotte Gainsbourg

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 21-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkas tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Marge-Ly Rookäär

Gustav Ernesaksa Fond jagas stipendiume

Gustav Ernesaksa Fondi halduskogu otsusel anti laulutaadi 109. sünniaastapäeval välja kolm koorimuusika hinnatuimat tunnustust. Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai koorijuht Aivar Leštšinski, koorimuusika edendamise stipendiumi sai Marge-Ly Rookäär ning õppestipendiumi noor koorijuht Mai Simson.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: