Tõnu Karjatse: Kalapaadiga sõjalennuki vastu ({{commentsTotal}})

"Dunkirk" Autor/allikas: outnow.ch

Mängufilm "Dunkirk" (Suurbritannia-Prantsusmaa-Holland-USA 2017, 106 min), režissöör-stsenarist Christopher Nolan, operaator Hoyte Van Hoytema, helilooja Hans Zimmer. Osades Fionn Whitehead, Tom Hardy, Cillian Murphy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Harry Styles jt.

Kõik on hästi, kuni su ümber ei lenda kuulid ega plahvata pommid. Nii tõdeb nooruke briti sõdur Tommy Christopher Christophe Nolani filmis "Dunkirk", mis käsitleb 1940. aasta sündmusi natside ümber piiratud Põhja-Prantsusmaa sadamalinnas. Tommy (Fionn Whitehead) on üks neist briti sõdureist, kes lootis fašistliku Saksamaa tule all olevast Dunkirkist pääseda. Rannal, elavas järjekorras seisvad ja päästvaid praame ootavad sõdurid olid magus sihtmärk Natsi-Saksamaa lennukitele, mis külvasid sõdurite ridadesse pommirahedega surma ja õudu. Hitleri väed olid ülekaalus ka merel, sellele vaatamata otsustas Winston Chur­chill saata lõksujäänud sõdureid päästma ka tsiviilalused. Churchillil õnnestus tänu Saksa vägede loidusele ära tuua 340 000 briti sõjameest.

Christopher Nolanile on see esimene linatöö sõjafilmi žanris ja ka esimene sedavõrd suurejooneline lavastus. Intervjuudes on Nolan tunnistanud, et Dunkirki sündmuste ekraniseerimist on ta plaaninud 25 aastat, soovides enne saada suurfilmi tegemise kogemuse. "Tähtedevaheline" ja Batmani triloogia* on seda ka andnud, kui piirduda vaid mõne näitega Nolani filmograafiast. Kui Nolani senised tööd on uurinud inimeste fantaasiaid ja unistusi ning liikunud reaalsuse piiril, siis on ta "Dunkirkis" lähtunud äärmise tõeläheduse ning ajastutruuduse põhimõttest – töö arhiivides ja intervjuud veteranidega võimaldasid kokku kirjutada filmi sisulise poole, tuues kokku kindla ajavahemiku sündmused merel, õhus ja rannikul. Autentsuspüüdu näitab ka loobumine arvutigraafikast: Nolan kasutas lahingustseenide filmimisel ajaloolisi lennukeid ja laevu, isegi panoraam­stseenides olevad sõdurid ning sõjamasinad tehti osaliselt papist. See on võte, mida Hollywood ega ka muu maailma filmitööstus üldiselt enam ei rakenda – meenutagem siinjuures kas või Elmo Nüganeni eepilist menufilmi "Nimed marmortahvlil" (2002), kus massistseenides liikusid arvutiga loodud üksused. Tõelähedust teenib ka Nolani lavastust toetav helitaust (lahingumüra saatev mehaanilise taskukella tiksumine), mis loob ja hoiab vajalikku pingelist tempot ning viib ekraanil toimuva otse vaataja vereringesse. Vaatemängu võimendab IMAX- tehnoloogia, lisades visuaalset ulatuvust, detailset teravust ja helinüansse. See kõik aitab veidi lahti seletada "Dunkirki" mõju vaatajale, ehkki otseselt emotsioonile rõhuvaid stseene filmis polnud. Nolan võtab Dunkirki sündmused lahti lihtsate inimeste, tavasõdurite ja neid päästma tõttavate meremeeste tasandilt. Sõjaväeliselt auastmelt kõrgeim on kohapeal päästeoperatsiooni koordineeriv komandör Bolton (Kenneth Branagh), kes laevakaptenina lahkub uppuvalt aluselt viimasena. Sealjuures pole isegi tema kindel, kas operatsioon üldse õnnestub. Film jälgib kolme tegevusliini: rannal pääsemist ootav noorsõdur, merel briti sõjameestele appi tõttav väikepaat ja briti õhuväe kolm lennukit, kes saadetakse nappide kütuse­varudega mereoperatsiooni turvama. Nolan hoidub targu dialoogist, võimaldades karakteritel välja joonistuda tegevuse käigus ja viidates ühtlasi filmi tegelaste väljapääsmatusele olukorras, kus ainukeseks tegutsemismotiiviks on ellujäämine. Tommy kõrval loodab Dunkirki piiramisrõngast välja pääseda ka ta prantsuse eakaaslane (Aneurin Barnaud). Tommy ja ühelt Gibsoni-nimeliselt hukkunud britilt vormiriided võtnud prantslane väljendavad ühtlasi liitlasvägede segaseid suhteid Dunkirki kaoses. Nad on liitlased, aga kui kauaks?

Nolan tõstatab küsimuse, kus läheb selliste kõrgemal tasandil tehtud liitlaslepingute piir, kui ohtu satub abivägede kodumaa ja tuleb valida, kas mina või tema, meie või nemad. Nolan näitab, kuidas ellujäämise karmi valiku ees kaovad formaalne ligimesearmastus ja kaastunne ning alles jääb midagi tugevamat kui rüütellik au ja sõduriuhkus, mida sõjafilmides tavaliselt eksponeeritakse. Toimima hakkab mingi teistsugune loogika, mistõttu ulatataksegi käsi hukkuvale sõbrale, ehkki see võib maksta ka enda elu. See tähendab, et pääsemine on võimalik vaid üheskoos, hoolimata sellest, et see tundub mõistusevastane. Nolani filmi teebki tehnilise ja lavastusliku teostuse kõrval märkimisväärseks tema ideoloogiline panus žanrifilmi arengusse. Film räägib lahingust, mis oli tegelikult kaotatud, sest nagu nentis ka Winston Churchill hiljem Briti parlamendis, ei võideta lahinguid evakueerimise teel. Ainukeseks võiduks võis Dunkirki puhul lugeda pähklikoorena mõjuvate alustega sõjatandrile sööstvate tavaliste briti meremeeste ennastsalgavat panust päästeoperatsiooni õnnestumisse. Churchill tunnistas sisuliselt, et tavaelanike kaasamine armee päästmisse polnud muud kui õlekõrs, et tuua sõdurid tagasi kodumaad kaitsma, kuna oht Inglismaale kasvas iga päevaga. Seegi aspekt tuuakse filmis välja Dunkirki saabunud ohvitseride kaudu.

Nolan annab oma panuse kangelase mõiste ümbermõtestamiseks sõjafilmides. Kui Mel Gibsoni hiljuti kinodesse jõudnud "Hacksaw Ridge" (2016) rääkis Okinawal olnud mehest, kes keeldus relvakandmisest ja sai esimese ameeriklasena aumedali, ilma et oleks kordagi tulistanud, siis on "Dunkirki" kangelased kantud mitte niivõrd patriootlikust vaprusest, kuivõrd sisemisest ebakindlusest ja hüljatustundest. Inimene pole siin enam reeglite looja ega kangelane selle sõna tavapärases tähenduses, vaid ohver temast suuremas mängus. Inglismaa lõunaranniku kalurite kaasatõmbamine sõjalisse operatsiooni annab Nolanile võimaluse vaadelda lähemalt sõjakangelaste mütologiseerimisprotsessi – paaditrepilt rüseluses allakukkunud ja surma saanud George’i (Barry Keoghan) lugu filmis räägib tegelikult sellest, kuidas kangelasi on loodud. See on "au", mille ellujäänud on sagedasti loovutanud neile, kes ühest või teisest olukorrast enam välja ei tulnud, kuid kes sellest hoolimata on andnud oma panuse kogu asja õnnestumisse. Kangelasmüüdi lahustamine tähendab ka teistmoodi lähenemist vaenlase kuvandile. "Dunkirkis" on vaenlane anonüümne – me ei näe siin ühtegi vormis ega personifitseeritud fritsu, seevastu tajub vaataja sõjamasina lähenemist kõrvulukustava lennumürina ja sellele järgneva pommirahe kaudu. Inimihu läbistavat metalli pritsiks justkui mingi mehaaniline monstrum, mecha, mis kõike ettejäävat valikuta oma jalge alla tallab. Nolan näitabki sõda koletisliku masinavärgina, mis on oma looja kontrolli alt väljunud. Lahingu ja hävingu eksponeerimine ei tee "Dunkirki" aga veel sõjavastaseks filmiks, Nolan pikib siiagi siiski väikeseid kangelaslugusid ja lõpukaadrid süstivad valmisolekut minna uuesti võitlusse kodumaa kaitsel. Samas kinnitab "Dunkirk", et sõda pole võidukas aktsioon egoistlike riigijuhtide poliitiliste huvide kaitsel, vaid katastroof, mille käiku ega tagajärgi ei saa ette ennustada. Võrreldes Hollywoodi sõjafilmide kuvandiga, mida kannavad patriootlikult meelestatud kangelased ja mille eesmärk on olnud USA sõjaliste sekkumiste õigustamine, on Nolani rõhuasetus inimlikum, viidates sõja kui hävitava relvakonflikti ebainimlikkusele ja vastuvõetamatusele. Nolani sõda pole enam macho’lik seiklus, see on jõhkrus ja häving kõige laiemas ulatuses, kangelased pole siin võitjad, vaid kannatajad, kelle võiduks on pääsemine, ellujäämine. Selles ongi peidus Nolani "Dunkirki" mõte ja tähendus tänapäeva vaatajale kontekstis, kus sõjast on saanud igapäevane uudiste osa. "Dunkirk" illustreerib mõjuvalt tuntud fraasi, mille kohaselt sõjas pole kaotajaid ega võitjaid. Konflikti võidab see, kes selle ära hoiab.

* "Interstellar", Christopher Nolan, 2014; "Batman Begins", Christopher Nolan, 2005; "The Dark Knight", Christopher Nolan, 2008; "The Dark Knight Rises", Christopher Nolan, 2012.

Loe artiklit Sirbist.

Toimetaja: Rutt Ernits

Allikas: Sirp



Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Haapsalu piiskopilinnusHaapsalu piiskopilinnus
Haapsalu piiskopilinnuse muuseum sulgeb arendustöödeks uksed

Järgmisel nädalal sulgeb uksed Haapsalu piiskopilinnuse muuseum ning seal algavad 2019. aastani kestvad arendustööd. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud ligi 3,2 miljoni eurose toetuse abiga ehitatakse välja aasta ringi avatud keskaega käsitlev tegevusmuuseum ja külastuskeskus. Haapsalust jätkab Juhan Hepner.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.