Arvustus. Ilukõnelised poeesid ({{commentsTotal}})

Ivar Sild
Ivar Sild Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Ivar Sild

Mutant kuurinurgas

Jumalikud Ilmutused

111 lk.

Arvestades järjekordseid tüütult lähenevaid valimisi, täiesti tasuta nõuanne broileritele ja partidele.

Ise te niikuinii suurt keeli ei valda, ei kõnes, ei kirjas, niisiis, kui teil on vaja head kõnekirjutajat, pöörduge Ivari poole. Tal on küll vähe imelikud sõbrad, maailmavaade ja elukombed, aga muidu tore inimene, kõige tähtsam, pea pole poisil mütsi riputamiseks.

Üks tore rootsi mees – nende hulgas on vaatamata sotsialistide märatsemisele siiski veel vahvasid vuntse – kel Göran Hägg nimeks, kirjutas raamatud "Praktiline kõnekunst", milline on mõned aastad tagasi ka Loomingu Raamatukogus ilmunud. Pole teada ja küsida ei viitsi, kas Ivar seda lugenud on. Või tuleb tal luulekogu ilukõne seaduste järgi vormistamine loomalikust andest.

Alustab tegelane kolme poeesiga raskest lapsepõlvest. Sellega äratades enese vastu kaastunnet, mida ju inimestele väga tunda meeldib. Nii tore on: oh, kui raske, sul, vaesekesel, ikka olnud elada. Tundes tagaplaanil: oh, minul on pareminigi läinud; mina olengi parem. Niimoodi saab hästi kuulama, lugema. Ühtlasi jagatud kogemus, on ju iga korraliku inimese meelest lapsepõlv üks nüri aeg. Käsivad, keelavad, sunnivad hambaid ja kõrvu pesema. Vanasti tuli veel kakelda ja kukkuda ka, kes lasteaias ära käinud, võiks üldse represseeritu toetust taotleda. Tagasi ihalejaid tuleb natuke ohohideks pidada.

Saanud kavala krutskiga publiku tähelepanu, võimendab Ivar omapoisi tunnet südamlike vaadetega loodusele, eluliste tähelepanekutega, mis peaksid esile kutsuma: ahaa, aga ongi ju nii. Tüürib kuhugi, muudkui tüürib. Tehes küll vahepeal seda viga, et langeb liigsesse sõnarohkusse. Mitte üleüldse, vaid omadussõnade rohkusse. Pole väga tark, need hakkavad üksteist tapma ja ei tähenda tihti üldse midagi. Või siis vähemalt hämustavad neile järgneva mõtte.

Õnneks ei juhtu seda liiga palju. Pisi ja tasa jõuab poeet publitsistikani. Jaurates meie armsast ühisest Eestimaast. Viidates klassikutele, Tammsaare ja Kivirähk, andes sellega mõista, et tegu on ikkagi paljulugenud ja erudeeritud meesterahvaga. Mis läheb peale. Nagu ka vihjed, et ollakse vaid nõrk inimene, kes alati ei suuda jälgida sotside jutlustatavad karske elu ideaali.

No ja siis jõuabki kodanik asjani ja kukub kurjustama SAPTK kallal, poeesis "Perekonna kaitsmise sihtaaaa". Läbi olete nähtud, Sild. Ei õnnestu teil peita oma tegelikke eesmärke tugevate analüütikute ja õppinud demagoogide terava pilgu eest. Vikerkaareasja ajate, jah? Tõsi, osavasti tehtud, igaüks läbi ei hammusta, vaid võtabki vahva luulekoguna.

Muide, Ivar, üks, mida varemgi märgatud ja virisetud – Sa võiks vanamoelist riimimist proovida. Vahelduseks ja silmapaistmiseks. Tänasel üheülbalise eripära ajastul oleks see suurem pauk kui laulupeo kallal haukuda.

Toimetaja: Rutt Ernits



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: