Suri Anne Valmas ({{commentsTotal}})

Anne Valmas
Anne Valmas Autor/allikas: Ave Maria Mõistlik

In memoriam Anne Valmas (28.10.1941–25.07.2017).

Meie hulgast on lahkunud silmapistev väliseesti kirjanduse ja kirjastustegevuse uurija ning raamatukogunduse suurkuju Anne Valmas.

Anne Valmas lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse osakonna raamatukogunduse erialal 1965. aastal ning pühendas oma elu sestpeale raamatukogunduse valdkonna edendamisele ja eestvedamisele. Tema suurim ning teaduslik panus on seotud Eesti raamatuloo ja kirjastustegevuse uurimise ning kaardistamisega paguluses. 2003. aastal valmis doktoritööna raamat „Eestlaste kirjastustegevus välismaal 1944–2000“, millest on saanud hindamatu käsiraamat väliseesti kirjanduse uurijatele.

2017. aasta kevadel ilmusid Valmase koostatuna Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia köited I–II „Eesti raamat välismaal 1944–2010“. Paralleelselt sellega ilmusid 2017. aasta kevadel ka Valmase artiklikogumik „Pagulaskultuuri jälgedel“ ja ülevaade väliseesti kirjanduse keskuse kujunemisloost „Varjust valgusse. Erihoiust väliseesti kirjanduse keskuseks (1974–2017). Artiklikogumikku „Pagulaskultuuri jälgedel“ on koondatud nii varasemalt ilmunud kui ka seni avaldamata käsitlused pagulaskirjandusest ja eestlaste teadus- ning kirjastustegevusest välismaal.

Valmas alustas pärast õpinguid Keila Linnaraamatukogu juhatajana (1965–1966) ning töötas seejärel kolmes suuremas Tallinna raamatukogus: 1966–1979 Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogus bibliograafi ja osakonnajuhatajana, 1979–1989 Eesti Rahvusraamatukogus (toona F. R. Kreutzwaldi nimeline Riiklik Raamatukogu) kultuuri- ja kunstiinfo osakonna juhataja ja teenindusdirektorina ning alates 1989. aastast Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (toona Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu) väliseesti kirjanduse osakonna juhataja (1989–1997), direktori (1998–2003) ja alates 2004 aastast Väliseesti kirjanduse keskuse juhataja ning teadurina. Oma sihikindla ja järjepideva tööga, nagu ka sooja ning toetava suhtumisega on Valmas olnud eeskujuks paljudele noorematele kolleegidele. Tema tahtejõud ning meelekindlus suurte projektide lõpuleviimisel, võideldes samal ajal raske haigusega, on lihtsalt imetlusväärne.

Valmas on andnud hindamatu panuse eesti raamatukogunduse edendamisse, kuuludes Akadeemilises Raamatukogus selliste autoriteetsete ja pühendanud kolleegide hulka nagu Kyra Robert ja Voldemar Miller. Ta oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu taasasutaja (1988), juhatuse esimees aastatel 1994–1998 ja auliige 2016. aastast. Tema töid on pärjatud mitmete preemiate, sh on talle kahel korral omistatud Friedrich Puksoo preemia.

Anne Valmas on teinud märkimisväärselt silmapaistvat tööd personaalbibliograafiate ning bibliograafiliste ja isikulooliste andmebaaside koostajana. Tema koostatuna on ilmunud Karl Ristikivi, Kalju Lepiku, Hellar Grabbi jt isikubibliograafiad. Tema algatusel loodi 2004. aastal Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas. Ta on olnud Eesti Raamatuaasta Peakomitee ning ajakirjade „Kultuur ja Elu” ning „Raamatukogu“ toimetuskolleegiumi liige.

Anne Valmase teeneid Eesti raamatukogunduse arendamisel tunnustas Vabariigi President 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Toimetaja: Valner Valme



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: