Semper ja Ojasoo on tagasi ({{commentsTotal}})

Teatriauhindade gala Ugala teatris, Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Teatriauhindade gala Ugala teatris, Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Vahepeal aastase loomingulise pausi teinud lavastajapaar, NO99 kunstiline juht Ene-Liis Semper ja lavastaja Tiit Ojasoo on tagasi lavastusega "NO34 Revolutsioon", mis esietendub Naissaarel Omari küünis 18. augustil.

Lavastus etendub EV100 raames loodud teatrisarja "Sajandi lugu" avalavastusena. "Sajandi lugu" on Eesti teatrite ühine kingitus Eesti Vabariigile tema 100. sünnipäevaks.

"NO34 Revolutsioon" lavastajad on Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, muusika Jakob Juhkamilt ning laval on Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro.

Lavastusest NO99 kodulehel:

Sa ütled, et tahad revolutsiooni
Noh, kas tead
Me kõik tahame maailma muuta
/The Beatles/

Lavastus "NO34 Revolutsioon" esietendub Naissaarel Omari küünis. Naissaarel mängime kaks eel-esietendust ja esietenduse vastavalt 16/17/18 augustil. Etendused jätkuvad septembris Teater NO99 kodusaalis.

"NO34 Revolutsioon" lahkab üht inimtsivilisatsiooni kõige märkimisväärsemat mõistet − revolutsiooni.

Meie ees on täna ületamatu kuristik. Ja meil ei ole midagi, millega seda kuristikku ületada. Vastavalt Swedpanga analüüsile elame me paremini kui kunagi varem, ja ometi on olukord väljakannatamatu. Meie hingede eimiski, meie elude tühjus, meie olemasolu tähtsusetus. Ainsad tööriistad, mis meile on jäänud, on tõde, demokraatia, pahurad säutsud ja väikesed pühapäevased vastupanud (ühiselt koos perega).
Aga sellest ei piisa.
Kuristik on liialt suur.
Kuristik on totaalne.
Me oleme selle kuristiku põhjas.

Olukord on seega revolutsiooniline.
Aga miks siis ei toimu ühtegi? Kuhu on revolutsioonid kadunud? Kuidas peaks revolutsioon välja nägema? Kuidas me peaks seda tegema? Kas ei ole kusagil manuaali revolutsiooni jaoks? Millal toimub järgmine revolutsioon, totaalne diskursiivne nihe, vähemalt väike mässki? Aga barrikaadid? Aga uue inimese sünd? Millal? Kas üldse toimub kunagi veel mõnd revolutsiooni? Kõigi nende küsimustega lavastus ei tegele.

2017. aastal toimub palju, kuid miski ei ole säärane, nagu sada aastat tagasi toimunud revolutsioon. Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus on üldistus revolutsioonidest, ennekõike aga revolutsioonilisest vaimust ja selle kohast tänases maailmas.

Nad peavad küünte ja hammastega vanast kinni.
Meie püüame põhjalikku uuendusi.
Nad hirmutavad meid surmanuhtlusega.
Meie ei karda surma.
Nad meelitavad meid lubadustega.
Meie ei usu neid.
Nende päralt on minevik.
Meie päralt on tulevik.
Nemad surevad.
Meie elame.
/Juhan Lilienbach/

Toimetaja: Valner Valme



Näitleja Charlotte Gainsbourg

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 21-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkas tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Marge-Ly Rookäär

Gustav Ernesaksa Fond jagas stipendiume

Gustav Ernesaksa Fondi halduskogu otsusel anti laulutaadi 109. sünniaastapäeval välja kolm koorimuusika hinnatuimat tunnustust. Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai koorijuht Aivar Leštšinski, koorimuusika edendamise stipendiumi sai Marge-Ly Rookäär ning õppestipendiumi noor koorijuht Mai Simson.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: