Malle Leisi ja pereliikmete tööd avatakse näitusel "Klassiku varju all" ({{commentsTotal}})

{{1501658940000 | amCalendar}}
Malle Leis
Malle Leis Autor/allikas: PM/Scanpix

Evald Okase muusemis avatakse 11. augustil näitus "Klassiku varju all", mis on eesti kunsti klassiku Malle Leisi tööde näitus, lisatud on mõned tema pereliikmete tööd.

Leisi abikaasa Villu Jõgeva eksponeerib oma kineetilisi objekte ning tütar Sandra Jõgeva uut installatsiooni "Softcore", mis on valminud koostöös fotograaf Jaak Kikase ning graafilise disaineri Teet Raudsepaga.

Malle Leis on 50 aasta jooksul maalinud üle tuhande õli- ja suurema akvarellimaali, kusjuures viimased ei ole ei vähem tõsiseltvõetavad ega isegi väiksema töömahuga mitte. Peale selle on ta trükkinud üle 2000 originaalses siiditrükitehnikas graafilist lehte. Tal on olnud üle 50 personaalnäituse, neist viis USA-s. Kaks tema maali on müüdud Sotheby oksjonil. Tema tõid on ostetud 14 muuseumi kogudesse, Zimmerli muuseumis Rutgersis USA-s, maailma suurimas Nõukogude Liidu mitteametliku kunsti kogus on 44 tema tööd. Ta oli 15 aastat Inglismaa Botaanilise kunsti ühingu välisliige asutajaliikme õigustes (OVFSBA).

Kõik selle näituse tööd on kogu aeg olnud kunstniku ateljees, nad on olnud kunstnikule tähtsad, nad on mõjutanud tema loomingut, nad on mõjutanud eesti kunsti. Samal ajal on nad vähem tuntud kui tema tuntumad, muuseumide püsiekspositsioondesse kuuluvad tööd näiteks. Nad on jäänud justkui klassika varju, Eesti kunsti klassiku Malle Leisi varju.

Malle Leis on pea kogu oma loomeelu olnud vabakutseline kunstnik, alates maist 1969. Enne seda oli ta kaks aastat televisioonikunstnik, see oli kohustuslik töölesuunamine peale ERKI lõpetamist. Ta on teinud täpselt neli riigitellimust ja ehk teist samapalju eratellimusi. Nii et kogu tema looming on vabalooming selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Ta on terve elu tegelenud ainult maalimisega ja ta on maalinud nii nagu on õigeks pidanud ja ainult seda, mida ta ise on tähtsaks pidanud. Meie koostöös valminud arvukas graafikatoodang kindlustas vene ajal perekonnale piisava sissetuleku ja Mallele oma aja kohta maksimaalselt võimaliku rahalise sõltumatuse riiklike institutsioonide omavolist.

Näitus jääb avatuks kuni 10. septembrini 2017. 

MALLE LEIS

Sündinud 9. juulil 1940.a. Viljandis. Esinenud näitustel alates 1964. aastast. Üle 50 personaalnäituse kodu- ja välismaal, neist viis USA-s. Esinenud graafika-, akvarelli- ja maalibienaalidel-trienaalidel kodu- ja välismaal.

Pilte on 14 kodu ja välismaa muuseumides, kõige rohkem on neid peale Eesti muuseumide Zimmerli muuseumis USA-s ja Tretjakovi galeriis Moskvas.

Töid on müüdud ArtEXPO-del USA-s ja Sotheby's oksjonil Moskvas 1988. aastal.

 

AUTASUD

1974 Looduskaitse seltsi preemia III Tallinna graafikatriennaal

1977 Raamatuillustratsiooni auhind Riiast

1978 KL maali aastapreemia

1980 Tallinna graafikatriennaali diplom

1981 KL maali aastapreemia

1983 Tallinna graafikatriennaali diplom

1984 Põlva rajooni kunstipreemia

Jaan Jenseni preemia postkaartite eest

1986 Agrotööstuskomitee preemia tallinna graafikatriennaalilt

2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk

2002 Kristjan Raua preemia

2014 Kultuurkapitali aastapreemia

VILLU JÕGEVA

Sündinud 29. juunil 1940. aastal Võrumaal Navi külas. Õppinud Võru kohaliku tööstuse tehnikumis, Tallinna polütehnilises instituudis ja Moskva patendiinstituudis. Töötanud lukksepana, klaasipuhujana, elektroonikainsenerina ja patendiametnikuna. Elektroonikal põhinevaid valgus- ja häälekineetilisi objekte ehitanud aastast 1973.

Esimest korda olid kolm taolist objekti näitusel Tallinna kunstihoones 1976. aastal. Personaalnäitused on olnud 2000. aastal. Kunstihoone galeriis, 2002. a ja 2005. a G-galeriis ning 2004. a riigikogus.

Neli objekti on omandanud Eesti riiklik kunstimuuseum ja kaks Zimmerli muuseum USA-s.

SANDRA JÕGEVA

Sündinud 1976, lõpetanud EKA maalikunsti bakalaureuseõppe ning saanud magistrikraadi sealtsamast interdistsiplinaarsete kunstide erialalt. Eesti kunstnike liidu liige 2003. aastast. Peamiselt tegutsenud performance`i- ja intsallatsioonikunstnikuna, osalenud näitustel ja kunstifestivalidel üle maailma. Pälvinud Eesti kultuurkapitali aastapreemia 2004 ja Betti Alveri debüüdipreemia novellikogu "Draamapunkt" eest 2009. 2017 leidis aset tema debüüt dokumentaalfilmi rezhissöörina filmiga "Armastus..." (Laterna). 

Toimetaja: Rutt Ernits



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: