Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks ({{commentsTotal}})

Jumalateenistus Tori kirikus
Jumalateenistus Tori kirikus Autor/allikas: mil.ee

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Erinevate maade kirikutes olen kohanud vägagi rütmikat tantsimist, milleta poleks kohalikes tingimustes ja kultuuriruumis läbi viidud jumalateenistust kuidagi ette kujutanudki. Eriti kehtib see Aafrika kirikute kohta, kus korduvalt on olnud võimalus viibida. Oikumeenilistel rahvusvahelistel kohtumistel on varmad oma jalgu ja puusi liigutama ning kätega erinevaid liigutusi (isegi meile tuntud koraalide ajal) tegema ka erinevate Ladina-Ameerika kirikute esindajad.

Tõepoolest, küsimus ei ole niivõrd selles, kas kirikus sobib/ei sobi tantsida või kas kristlased seda teha võivad/ei või, vaid selles, milline on kohalik kultuuriruum ja väljakujunenud tavad. See, mis ühes kohas loomulik ja kohane, ei pruugi olla samavõrra loomulik teises riigis või maailmanurgas tegutsevas kirikus või kristlaste kogukonnas. Samas, olen näinud nii professionaalseid baleriine, misjoni- või gospelkoori liikmeid ning erinevaid kooli- ja pühapäevakoolilaste gruppe ka Eestimaa erinevates kirikutes erineval puhul tantsuliigutusi tegemas. Ma ei leidnud sugugi tol hetkel, et tegemist oleks olnud pühaduse rüvetamisega.

Ehkki, esmalt tundus see pisut harjumatu küll. Samas, ühes väliseesti kirikus iseseisvuspäeva aktusel Eestist külas olnud rahvatantsurühma Tuljakut altari ees tantsimas näha oli üsna kummaline. Siiski, vist oli see võõristust tekitav ainult mulle kui kodueestist pärit vaimulikule. Sealsetele väliseestlastele ei tundunud rahvatants kiriku altari ees nende kontekstis kuidagi võõras. On ju väliseesti kogudused kandnud eksiilis elavate rahvuskaaslaste jaoks muuhulgas ka rahvustunde ja eestluse kestmise eest vastutajate rolli. Ka on olnud mõnel juhul kohaliku eestikeelse koguduse kirikuruum samaaegselt nn Eesti maja funktsioone täitev kogukonnakeskus. Ja mida see rahvatants, sealhulgas Tuljak siis muud on kui eestlaste rahvuslikku identiteeti tugevdav sümboltants, mis sellises ruumis asjakohane.

Tõsi, ühegi Eestimaa kiriku altari ees ma Tuljaku tantsimist just väga kohaseks ei peaks. Isegi jumalateenistusest erineval sündmusel. Samas, ei näe ma põhjust, miks ei võiks mõne kogudusegi juures tegutseda rahvatantsurühm, mille liikmed tantsupeol või kihelkonnapäeval koos teiste rühmadega tantsuplatsil Tuljakut keerutavad. Omal ajal kui paljud vanad rahvatantsud loodi olid ju kõik tantsijad ka kohaliku koguduse liikmed ning igapühapäevased kirikulised. Siis ei saanudki tekkida küsimust, kas kristlasel on sünnis tantsida, sest kõik olidki ristiinimesed. Kes siis laupäevaõhtusel simmanil tantsuplatsile oleks läinud, kui see kirikurahvale poleks sobinud?

Küsimus tantsu sobivusest kirikurahvale on küsimus pigem tänases ajas, kus on võimalik eristada kirikurahvast ja mitte kirikurahvast. Küll aga on tantsimine meie kultuuriruumis reeglina jäänud siiamaani kirikuruumist väljapoole. See ei tähenda, et tulevikus ei võiks liturgilised liigutused, mis seni on seisnud vaid teatud hetkedel istumises, püsti tõusmises või põlvitamises ning vaimulike puhul ka veel mõnes täiendavas liigutuses (peamiselt õnnistamiste-pühitsemistega ning ristimärgi tegemisega seoses) muutuda hoogsamateks või mitmekesisemateks. Ehk siis võib tänast peamiselt seisvat-istuvat kogudust hakata nimetama ka Jumalale tantsivaks koguduseks. Kas see rohkem rahvast kirikusse toob, eriti nooremat rahvast, selles ma tõsiselt kahtlen.

Pigem on küsimus iga tegevuse mõtestamises. Need, kes süvenevad (juhuslikule sisseastujale igavanatunduval) igapühapäevasel jumalateenistusel toimuvasse liturgiasse ning sealsesse vaimuliku ja koguduse ehk Jumala ja jumalarahva dialoogi, leiavad kindlasti ka selle olevat piisavalt sügavasisulise ning ei tunne vajadust teenistuse täiendamist tantsusammudega. Kui see aga mõnel juhul sobivaks ja kohaseks osutubki, toimugu see siis kiituseks ja ülistuseks Issandale enesele!

Toimetaja: Valner Valme



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: