Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks ({{commentsTotal}})

Jumalateenistus Tori kirikus
Jumalateenistus Tori kirikus Autor/allikas: mil.ee

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Erinevate maade kirikutes olen kohanud vägagi rütmikat tantsimist, milleta poleks kohalikes tingimustes ja kultuuriruumis läbi viidud jumalateenistust kuidagi ette kujutanudki. Eriti kehtib see Aafrika kirikute kohta, kus korduvalt on olnud võimalus viibida. Oikumeenilistel rahvusvahelistel kohtumistel on varmad oma jalgu ja puusi liigutama ning kätega erinevaid liigutusi (isegi meile tuntud koraalide ajal) tegema ka erinevate Ladina-Ameerika kirikute esindajad.

Tõepoolest, küsimus ei ole niivõrd selles, kas kirikus sobib/ei sobi tantsida või kas kristlased seda teha võivad/ei või, vaid selles, milline on kohalik kultuuriruum ja väljakujunenud tavad. See, mis ühes kohas loomulik ja kohane, ei pruugi olla samavõrra loomulik teises riigis või maailmanurgas tegutsevas kirikus või kristlaste kogukonnas. Samas, olen näinud nii professionaalseid baleriine, misjoni- või gospelkoori liikmeid ning erinevaid kooli- ja pühapäevakoolilaste gruppe ka Eestimaa erinevates kirikutes erineval puhul tantsuliigutusi tegemas. Ma ei leidnud sugugi tol hetkel, et tegemist oleks olnud pühaduse rüvetamisega.

Ehkki, esmalt tundus see pisut harjumatu küll. Samas, ühes väliseesti kirikus iseseisvuspäeva aktusel Eestist külas olnud rahvatantsurühma Tuljakut altari ees tantsimas näha oli üsna kummaline. Siiski, vist oli see võõristust tekitav ainult mulle kui kodueestist pärit vaimulikule. Sealsetele väliseestlastele ei tundunud rahvatants kiriku altari ees nende kontekstis kuidagi võõras. On ju väliseesti kogudused kandnud eksiilis elavate rahvuskaaslaste jaoks muuhulgas ka rahvustunde ja eestluse kestmise eest vastutajate rolli. Ka on olnud mõnel juhul kohaliku eestikeelse koguduse kirikuruum samaaegselt nn Eesti maja funktsioone täitev kogukonnakeskus. Ja mida see rahvatants, sealhulgas Tuljak siis muud on kui eestlaste rahvuslikku identiteeti tugevdav sümboltants, mis sellises ruumis asjakohane.

Tõsi, ühegi Eestimaa kiriku altari ees ma Tuljaku tantsimist just väga kohaseks ei peaks. Isegi jumalateenistusest erineval sündmusel. Samas, ei näe ma põhjust, miks ei võiks mõne kogudusegi juures tegutseda rahvatantsurühm, mille liikmed tantsupeol või kihelkonnapäeval koos teiste rühmadega tantsuplatsil Tuljakut keerutavad. Omal ajal kui paljud vanad rahvatantsud loodi olid ju kõik tantsijad ka kohaliku koguduse liikmed ning igapühapäevased kirikulised. Siis ei saanudki tekkida küsimust, kas kristlasel on sünnis tantsida, sest kõik olidki ristiinimesed. Kes siis laupäevaõhtusel simmanil tantsuplatsile oleks läinud, kui see kirikurahvale poleks sobinud?

Küsimus tantsu sobivusest kirikurahvale on küsimus pigem tänases ajas, kus on võimalik eristada kirikurahvast ja mitte kirikurahvast. Küll aga on tantsimine meie kultuuriruumis reeglina jäänud siiamaani kirikuruumist väljapoole. See ei tähenda, et tulevikus ei võiks liturgilised liigutused, mis seni on seisnud vaid teatud hetkedel istumises, püsti tõusmises või põlvitamises ning vaimulike puhul ka veel mõnes täiendavas liigutuses (peamiselt õnnistamiste-pühitsemistega ning ristimärgi tegemisega seoses) muutuda hoogsamateks või mitmekesisemateks. Ehk siis võib tänast peamiselt seisvat-istuvat kogudust hakata nimetama ka Jumalale tantsivaks koguduseks. Kas see rohkem rahvast kirikusse toob, eriti nooremat rahvast, selles ma tõsiselt kahtlen.

Pigem on küsimus iga tegevuse mõtestamises. Need, kes süvenevad (juhuslikule sisseastujale igavanatunduval) igapühapäevasel jumalateenistusel toimuvasse liturgiasse ning sealsesse vaimuliku ja koguduse ehk Jumala ja jumalarahva dialoogi, leiavad kindlasti ka selle olevat piisavalt sügavasisulise ning ei tunne vajadust teenistuse täiendamist tantsusammudega. Kui see aga mõnel juhul sobivaks ja kohaseks osutubki, toimugu see siis kiituseks ja ülistuseks Issandale enesele!

Toimetaja: Valner Valme



"Palgamõrvari ihukaitsja""Palgamõrvari ihukaitsja"
Arvustus. "Palgamõrvari ihukaitsja" ja märulikomöödia väsinud troobid

Uus film kinos

"Palgamõrvari ihukaitsja"

Lavastaja Patrick Hughes

Osades Ryan Reynolds, Samuel L. Jackson, Gary Oldman

5/10

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Koraali laulmine Haapsalus.Koraali laulmine Haapsalus.
Haapsalu algas koraalimaraton

Pühapäeval algas Haapsalus 36 tundi kestev koraalimaraton, et laulda läbi kõik 484 luterliku lauluraamatu laulu. Tegemist on kolmanda koraalimaratoniga Eestis, kuid esmakordselt püütakse esineda nii, et muusika kõlab pühakodades katkematult.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
New Yorgi naine hommikuhämuses pargis tervisejooksul.
Peeter Sauter. Tere hommikust ja head õhtut...

Miniessee miniprobleemist tervituseks Lindepuu Hendrikule, kelle saeveskist laudu tuleb mühinal. Pane voodriks või põrandalaudadeks, igale poole sobivad ühtviisi hästi. Hiljuti tulid Bronka Nowicka ja Sławomir Mrożeki tõlked.

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Enne kui masin ületab inimest

Tehisintellekti üle mõtlemine ja arutlemine on viimaste aastatega plahvatuslikult kasvanud. Osalt on selle põhjuseks palju meediakära tekitanud arengud, kus arvutiprogrammid on mõnel kitsal alal näidanud inimvõimetega võrdväärseid või paremaid oskusi.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.