Erkki-Sven Tüür BBC Promsi eel: mu looming on kõnd noateral ({{commentsTotal}})

ERSO
ERSO Autor/allikas: Peeter Ülevainu/ERSO

Täna, 3. augusti õhtul, esitleb Erkki-Sven Tüür Suurbritannia ja kogu maailma klassikamuusika ühel tähtsaimal sündmusel BBC Proms oma teost "Flamma", mida esitab Deutsche Kammerphilharmonie Bremen Paavo Järvi juhatusel. Tüüril on see teine kord Promsil osaleda, 2003. aastal kõlas tema Viiulikontsert. Muusikablogi 5:4 esitas sel puhul Tüürile mõne küsimuse. ERR kultuuriportaal avaldab tõlgitud intervjuu.

Oletame, et on keegi, kes ei ole teie muusikaga kursis. Kas võiksite anda põgusa kokkuvõtte oma käekirjast ja esteetikast?

Lühike kokkuvõte ei ole kerge ülesanne.

Ma võin poetada mõne märksõna kirjeldamaks põhilisi omadusi. Ma muudan regulaarselt keskset teemat, või meloodilist telge, mitte segi ajada tonaalse keskmega. Kasutan passaaže, mis on võrreldavad koonduvate ja lahknevate kiirtega. Fookus nihkub, peateema kaob ja ilmub taas. Peateema ümber tekitan keeriseid, mis on kombinatsioon orgaanilistest arengutest ja arhitektoonilisest lähenemisest. Kasutan spiraalset ülesehitust, kohtlen kogu materjali vektoriaalsest aspektist, esineb nurki ja kurve ning pidevaid üles-alla liikumisi.

Samuti on pulseerivaid gruuvikaid rütme, mida sageli seostatakse jazzilike rütmimustritega, ning nendele vastukaaluks sean mittepulseerivaid rütme ning mõlema vahel on üleminekualad. Kihiliste tekstuuride kaudu saavutan mulje, et üliaeglased ja kiired tempod töötavad samal ajal. Kasutan ka digitaalsete efektimasinate trikke nagu kaja või nihe.

Mis sundis teid heliloojaks hakkama? Kas oli üldse valikut?

Praegu tundub see asjade loomuliku kuluna: asjad lihtsalt juhtusid üksteise järel. Aga muidugi on alati valikuid, mida teha.

Kus olete õppinud ja millised on olnud teie mõjutajad?

Teismelisena mõjutasid mind progerocki bändid nagu King Crimson, ELP, Yes, Genesis; õpingute ajal Eesti Muusikaakadeemias (tollal Tallinna Konservatoorium) 1980ndate alul kuulasin palju Ameerika minimaliste ja Euroopa modernistlikke heliloojaid, kes töötasid helimaastikega, nagu Penderecki, varane Nørgård, Ligeti, Xenakis), aga mõjutas ka gregoriaani laul ja keskaegne muusika üldisemalt.

Kuidas alustate teose kirjutamist? Millised on meetodit ja materjalid?

Kõigepealt peab olema kontseptsioon või peaidee, üsna abstraktsel tasemel. Mõnikord ma visandan mõningaid joonistusi, kaardistan teose erinevaid iseloomujooni nagu nullenergia, läbipaistev osa, kõrgintensiivsus ja nii edasi.

Siis ma lähen rohkem detailidesse: akordid, intervallide ahelad, rütmikombinatsioonid, tämbrid jne. Aga see kõik tähendab alati kõndimist noatera peal: intuitiivsed, spontaansed otsused ühel pool, minu reeglitest lähtuvad otsused teisel.

Miks täpselt te teose "Flamma" lõite ja kuidas see suhestub teie eelmiste töödega?

Olin varem juba Austraalia Kammerorkestriga koos töötanud, kui tegime "Whistles and Whispers from Uluru for recorders and strings". Richard Tognetti palus seekord luua teose just keelpillidele. Nagu ka eelmisel korral, tahtsin, et meie koostöö haakuks Austraalia vaimuga.

Milliseid oma teoseid ise kuulata soovitaksite?

Clarinet Concerto ‘Peregrinus Ecstaticus’ (Ondine), Symphony No. 7Piano Concerto jSymphony No. 6 ‘Strata’ (ECM).

Mis on tulemas järgmiseks?

Mul on juba valmis 9. Sümfoonia "Mythos", mille esiettekanne on 18. jaanuaril Brüsselis Eesti Festivaliorkestri esituses ja Paavo Järvi juhatusel.

Ent lähim maailmaesiettekanne tuleb 6. detsembril Amsterdamis: "Solastalgia for piccolo and orchestra", esitavad Vincent Cortvrint ja Royal Concertgebouw Orchestra, mida juhatab Stéphane Denève.

 

Tõlkinud Valner Valme.

Allikas: 5:4

Toimetaja: Valner Valme



Näitleja Charlotte Gainsbourg

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 21-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkas tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Marge-Ly Rookäär

Gustav Ernesaksa Fond jagas stipendiume

Gustav Ernesaksa Fondi halduskogu otsusel anti laulutaadi 109. sünniaastapäeval välja kolm koorimuusika hinnatuimat tunnustust. Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai koorijuht Aivar Leštšinski, koorimuusika edendamise stipendiumi sai Marge-Ly Rookäär ning õppestipendiumi noor koorijuht Mai Simson.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: