Erkki-Sven Tüür BBC Promsi eel: mu looming on kõnd noateral ({{commentsTotal}})

ERSO
ERSO Autor/allikas: Peeter Ülevainu/ERSO

Täna, 3. augusti õhtul, esitleb Erkki-Sven Tüür Suurbritannia ja kogu maailma klassikamuusika ühel tähtsaimal sündmusel BBC Proms oma teost "Flamma", mida esitab Deutsche Kammerphilharmonie Bremen Paavo Järvi juhatusel. Tüüril on see teine kord Promsil osaleda, 2003. aastal kõlas tema Viiulikontsert. Muusikablogi 5:4 esitas sel puhul Tüürile mõne küsimuse. ERR kultuuriportaal avaldab tõlgitud intervjuu.

Oletame, et on keegi, kes ei ole teie muusikaga kursis. Kas võiksite anda põgusa kokkuvõtte oma käekirjast ja esteetikast?

Lühike kokkuvõte ei ole kerge ülesanne.

Ma võin poetada mõne märksõna kirjeldamaks põhilisi omadusi. Ma muudan regulaarselt keskset teemat, või meloodilist telge, mitte segi ajada tonaalse keskmega. Kasutan passaaže, mis on võrreldavad koonduvate ja lahknevate kiirtega. Fookus nihkub, peateema kaob ja ilmub taas. Peateema ümber tekitan keeriseid, mis on kombinatsioon orgaanilistest arengutest ja arhitektoonilisest lähenemisest. Kasutan spiraalset ülesehitust, kohtlen kogu materjali vektoriaalsest aspektist, esineb nurki ja kurve ning pidevaid üles-alla liikumisi.

Samuti on pulseerivaid gruuvikaid rütme, mida sageli seostatakse jazzilike rütmimustritega, ning nendele vastukaaluks sean mittepulseerivaid rütme ning mõlema vahel on üleminekualad. Kihiliste tekstuuride kaudu saavutan mulje, et üliaeglased ja kiired tempod töötavad samal ajal. Kasutan ka digitaalsete efektimasinate trikke nagu kaja või nihe.

Mis sundis teid heliloojaks hakkama? Kas oli üldse valikut?

Praegu tundub see asjade loomuliku kuluna: asjad lihtsalt juhtusid üksteise järel. Aga muidugi on alati valikuid, mida teha.

Kus olete õppinud ja millised on olnud teie mõjutajad?

Teismelisena mõjutasid mind progerocki bändid nagu King Crimson, ELP, Yes, Genesis; õpingute ajal Eesti Muusikaakadeemias (tollal Tallinna Konservatoorium) 1980ndate alul kuulasin palju Ameerika minimaliste ja Euroopa modernistlikke heliloojaid, kes töötasid helimaastikega, nagu Penderecki, varane Nørgård, Ligeti, Xenakis), aga mõjutas ka gregoriaani laul ja keskaegne muusika üldisemalt.

Kuidas alustate teose kirjutamist? Millised on meetodit ja materjalid?

Kõigepealt peab olema kontseptsioon või peaidee, üsna abstraktsel tasemel. Mõnikord ma visandan mõningaid joonistusi, kaardistan teose erinevaid iseloomujooni nagu nullenergia, läbipaistev osa, kõrgintensiivsus ja nii edasi.

Siis ma lähen rohkem detailidesse: akordid, intervallide ahelad, rütmikombinatsioonid, tämbrid jne. Aga see kõik tähendab alati kõndimist noatera peal: intuitiivsed, spontaansed otsused ühel pool, minu reeglitest lähtuvad otsused teisel.

Miks täpselt te teose "Flamma" lõite ja kuidas see suhestub teie eelmiste töödega?

Olin varem juba Austraalia Kammerorkestriga koos töötanud, kui tegime "Whistles and Whispers from Uluru for recorders and strings". Richard Tognetti palus seekord luua teose just keelpillidele. Nagu ka eelmisel korral, tahtsin, et meie koostöö haakuks Austraalia vaimuga.

Milliseid oma teoseid ise kuulata soovitaksite?

Clarinet Concerto ‘Peregrinus Ecstaticus’ (Ondine), Symphony No. 7Piano Concerto jSymphony No. 6 ‘Strata’ (ECM).

Mis on tulemas järgmiseks?

Mul on juba valmis 9. Sümfoonia "Mythos", mille esiettekanne on 18. jaanuaril Brüsselis Eesti Festivaliorkestri esituses ja Paavo Järvi juhatusel.

Ent lähim maailmaesiettekanne tuleb 6. detsembril Amsterdamis: "Solastalgia for piccolo and orchestra", esitavad Vincent Cortvrint ja Royal Concertgebouw Orchestra, mida juhatab Stéphane Denève.

 

Tõlkinud Valner Valme.

Allikas: 5:4

Toimetaja: Valner Valme



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: