Kolm meest otsivad maskuliinsust ({{commentsTotal}})

Ivo Lill
Ivo Lill Autor/allikas: ERR

Vabaduse galerii avas Ivo Lille, Teemu Mäki ja Matti Vainio näituse “Maskuliinsus”.

Kolm tuntud meeskunstnikku – üks eestlane ja kaks soomlast on valinud ühise väljapaneku teemaks maskuliinsuse. Ivo Lille nimi ei vaja ei eesti, aga ka laiemale kunstipublikule eraldi tutvustamist, teda tuntakse eelkõige võimsate, veenvate, aga alati esteetiliste klaasist objektide ja installatsioonide kaudu. Ka Teemu Mäki ja Matti Vainio ei ole Eesti kunstiväljal uued tegijad: Vainio elab Eestis ja on viimastel aastatel esinenud Tallinnas mitmetel grupinäitustel ja näidanud oma töid ka isikunäitustel.

Teemu Mäki on eestlastele tuttav mitte ainult kunstnikuna (tema esimene suur isikunäitus oli Tallinnas Rotermanni soolalaos 2002. aastal), ta on astunud üles lavastajana (Von Krahli teatris “Harmoonia”, 2008 jt), esinenud konverentsidel, tema luulekogu “Surelik” on eesti keeles kätte saadav. Kui Matti Vainiot on huvitanud üksikisiku ja ühiskonna suhted eelkõige isiklikust vaatenurgast, siis Mäki väljaastumised on paljuski olnud kriitilised, filosoofilis-poliitilised arutlused praeguse ühiskonna ja seda kujundavate arusaamade üle.

Teemu Mäki põhjendab valitud teemat soolilisuse aspekti järjest kasvava olulisusega: “Soolisus määrab poliitiliselt, filosoofiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt, mida tähendab olla inimene. Ma pole kindel, et see peab nii olema, kuid see on, vähemalt meie ühiskonnas nii. Isegi meie suhteliselt egalitaarne, emantsipeerunud ja pluralistlik ühiskond on ehitatud üles soolisuse stereotüüpsetele ettekujutistele: mehed käituvad niiviisi, sest see on nende loomuses, nad ei saa selle vastu. Seetõttu oodatakse naistelt sootuks midagi muud ja neile on ka märksa vähem lubatud kui meestele. Ja seetõttu ei ole siiani ühiskonnas just palju ruumi ja arusaamist nii-öelda kolmandale soola või kahe “normaalse” soo variantidele. /---/ Loomulikult eksisteerib soost tulenevaid ootusi, mida ise oleme enda ette seadnud – ma tahan olla just selline mees -, aga märksa enam on tegemist kultuuriliselt paika pandud reeglitega, mida on meile esitatud kui midagi loodusest kaasa antut, mille vastu ei saa.”

Seetõttu on vaja ka kunstis (ja kunstiga) jätkuvalt rääkida, mida tähendab mehelikkus ja naiselikkus?, milline mees või naine ma olen?, milline on minu seksuaalsus ja mida see ühiskonnas tähendab?

Matti Vainio teosed käsitlevad Vabaduse galerii teatel raskusi, üllatusi ja hämmingut, mida tema, mees kohtab, kui on hakanud mõtlema, mida tähendab olla mees: kui ta püüab vastata ootustele või mässata nende vastu.

Teemu Mäki video “Tavaline tapmine” on algselt tehtud tema lavastatud ooperi tarvis, kuid toimib ka eraldi teosena. Seal kõneletakse vägivallast: miks inimesed, peamiselt mehed tapavad. Soome juhtiv psühhiaater professor Hannu Lauerma intervjuu on kombineeritud Antti Auvineni muusika ja dokumentaalsete kaadritega. Kunstniku teine eksponeeritud teos, triptühhon “Transmehe portree (Maru Hietala)” käsitleb transseksuaalsuse problemaatikat. Portreteeritav sotsiaaltöötaja Maru Hietala on ka näitleja, ta osaleb Teemu Mäki lavastatud dokumentaaletenduses “Transformatsioonid. Maskuliinsuse ümberkirjutamine”, mida saab septembris näha Tallinnas Vabalaval.

Ivo Lille klaasist installatsioon “Jäikuse klirin” käsitleb mehelikkust abstraktsemal, kui emotsionaalselt väga mõjuval viisil. Ta on ise oma töö kohta öelnud: “Must-valge maskuliinsus idealiseerib paindumatut tugevust iga hinna eest, kuid klaasimaailmas on jäärapäisel jäikusel klirisev lõpp. Samas võivad purunemise heli ja pilt olla vägagi nauditavad.”

Näitus jääb lahti 23- augustini.

Toimetaja: Valner Valme



Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”
Galerii. Jaan Toomik avas Keskturul näituse vasakpoolsest läänest

Täna, 23. augustil avas Jaan Toomik oma uue näitus "Kuidas lääs oli vasak" Tallinna Keskturu peahoone teisel korrusel. Lastekodu 1 ehk Temnikova & Kasela galeriis avatakse samal pärastlõunal ka Moskva kunstniku Olga Tšernõševa väljapanek “Algunas Canciones Lindas”.

The FallThe Fall
Arvustus. The Fall kui bänd, mida ei tasu maha kanda

Uus plaat

The Fall
"New Facts Emerge" (Cherry Red)
7/10

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Lavastus etendub ka lavakunstikooli 28. lennu diplomitööna
Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas

Stefan Peetri arvustus lavastusest "...Ja peaksin sada surma ma..."."

KIRJANDUS
Jorge Luis Borges
Arvustus. Mälu ja ajaliiv

Uus raamat

Jose Luis Borges

"Liivaraamat. Shakespeare'i mälu"

Tõlkinud Kai Aareleid

Loomingu Raamatukogu

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver. Selgeltnägija

Tippspetsialist loobus oma ülihästi tasustatud töökohast rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja rajas mittetulundusühingu samas valdkonnas. Miks? Sest ta ei suutnud vaadata seda raiskamist, mis ettevõttes tema valdkonnas toimus. Tema esmane ülesanne oli kokkuhoid, toodete tarnetega kaasneva aja ning ressurssi säästmine. See aga ei olnud enam ettevõttele kasulik harjunud kapitalistlike mudelite põhjal.

Jumalateenistus Tori kirikusJumalateenistus Tori kirikus
Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.